1000euroste arvete teema lööb ettevõtjad kahte leeri

Küsides Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liikmelt Lasse Lehiselt, kas tema on uut keskkonda katsetanud, vastas maksuekspert, et tal ei ole kavas seda teha. "Meie (maksumaksjate liit - toim) eesmärk on saavutada selle seaduse kehtetuks tunnistamine nii kiiresti kui võimalik. Veel detsembris alustame allkirjade kogumist vastavasisulisele pöördumisele," ütles Lehis.

Lehise sõnul plaanivad nad riigikogule esitada kollektiivse pöördumise, millele peab olema antud vähemalt 1000 allkirja. Sarnast vormi kasutas hiljuti kaubanduskoda, kes soovis, et maksuseaduste muudatused oleksid pikema etteteatamise ajaga.

Kui pöördumise tekst ja digiallkirjade kogumise tehniline lahendus on valmis, siis kutsub maksumaksjate liit kõiki pöördumisega ühinema. "Kui inimestel on huvi, siis võime välja pakkuda ka muid protestivorme. Praegu ei oska keegi isegi ennustada, kui palju probleeme ja pahandusi, lisatööd, vigu jne selle vormi täitmisega tuleb," ütles Lehis. "Praegu oleme saanud alles ükskuid kõnesid esimestelt raamatupidajatelt, kes on juba hakanud novembri andmeid kokku panema."

Lehise sõnul peaks nn kulminatsioon saabuma 22. detsembril. "Selleks ajaks on kindlasti paljud juba oma pahameelt erinevatel viisidel väljendanud," lisas Lehis. Maksuameti teatel avaldas novembri keskel üle kahesaja ettevõtte soovi katsetada KMD INFi (käibemaksudeklaratsiooni lisa, kus kajastatakse ühe tehingupartneri kohta kogusummas vähemalt 1000eurosed käibemaksuta ostu- ja müügitehingud), ning kolm ettevõtet olid nõus oma senist kogemust jagama.

Parandused käsitsi

Testkeskkonda katsetanud Bigbanki pearaamatupidaja Ene Trikkant proovis xml-formaati. "Kuigi testimisest saadud kogemusi oleksid pädevamad hindama tarkvaraarendajad, näen mina kasutajana tulemust, mis on analoogne näiteks TSD (tulumaksu ja sotsiaalmaksu deklaratsioon - toim) üleslaadimisega e-maksuametisse," ütles Trikkant. Tema sõnul oli testkeskkond sarnane e-maksuametiga ja kõik toimis. "Miinusena võiks välja tuua seda, et kord xml-failina üles laetud deklaratsiooni ei saa kustutada ja uuesti üles laadida, vaid tuleb parandused teha käsitsi," märkis ta.

Sama muret jagas xml-formaati katsetanud Rapla Tarbijate Ühistu finantsjuht Lya Tuuksam. "Ei saa öelda, et olen testimise edukalt lõpetanud ja valmis deklaratsiooni esitama. Need asjad ei kulge nii lihtsalt," ütles Tuuksam. Tema sõnul sai ta pingutusega valmis faili, mida maksuameti testkeskkond aktsepteeris, kuid selleks oli ta sunnitud majandustarkvarast tekitatud faili käsitsi parandama.

Tuuksami sõnul on nad pidanud KMD INFi jaoks oma majandustarkvara uuendama kahel korral, aga soovitud tulemust hetkel veel ei ole. "Samal ajal kui ettevõtte tarkvara vajas korduvaid muudatusi, tehti ka maksuameti testkeskkonnas mitmeid kordi parandusi ja paigaldati uusi versioone," lisas ta.

Käibedeklaratsiooni vorm KMD koos oma lisaga INF, mis tuleb esitada esmakordselt novembrikuu kohta, muutub Tuuksami sõnul juba kuu aja pärast. Tema jaoks on täiesti arusaamatu, miks on kehtestatud vorm ainult üheks kuuks. "Majandustarkvara arendajatele on jäetud vähe aega, mitu korda järjest on maksuameti esitatud uued tehnilised spetsifikatsioonid," ütles ta.

Tuuksami sõnul on nad ettevõttesiseselt otsustanud KMD nn vahepealse vormiga (novembrikuu kohta) kuidagi-moodi hakkama saada: programmi tekitatud fail tuleb käsitsi parandada ning loodetavasti õnnestub siis deklaratsiooni esitamine.

"Majandustarkvarale järjekordse uue versiooni paigaldamise võtame ette siis, kui arendajal on valmis lahendus, mis võimaldab KMD elektroonselt esitada detsembrikuu kohta kehtiva vormi järgi. Sellega kaasneb ettevõtte jaoks paratamatult järjekordne täiendav ressursikulu," lausus Tuuksam. Tema sõnul peab maksuameti testkeskkond ilmselt jääma avatuks ka jaanuaris.

"Kui andmete esitamised lõpuks õnnestuvad, jääb üle vaid loota, et lõpptulemusena käibemaksupettused tõepoolest ka vähenevad ja konkurentsikeskkond muutub võrdsemaks," ütles Tuuksam.

Kõik pole kriitilised

Merit Tarkvara omanik ja juht Andres Kert oli testimisega rahul, katsetades xml-failil põhinevat liidest. Tema sõnul on keskkonna suurim pluss, et see on olemas, sest varem polnud käibedeklaratsiooni importimise võimalust üldse, rääkimata testkeskkonnast. "On väga hea, et selline testkeskkond tehti, aga see ei erine olemuselt reaalsest maksuameti keskkonnast. Nad eraldi programmi ei tee ja polegi vaja. Ilmselt idee on selles, et need andmed ei ole reaalsed, vaid testandmed hoitakse reaalsetest eraldi, mis on väga mõistlik," ütles Kert.

Kert lausus, et lõppkasutaja seisukohalt ta testkeskkonna tähtsust üle ei hindaks, sest lõppkasutajad seda iseenesest ei näegi. Seda näevad testivad tarkvarafirmad. "Prioriteedi mõttes on olulisem, et kõik need sajad tuhanded kasutajad, kes e-maksuametis käivad, et neil oleks mugav toimetada," ütles ta.

Kerdi sõnul keskendub tema ettevõte oma tarkvara arendamisele, mida on ilmselt kõigil tarkvaraarendajatel sel sügisel päris palju teha. "Me ei ole analüüsinud selle pilguga, mis meil on head või halba. Meie oleme oma testimised, mis tahtnud, saanud ära teha. Selles tähenduses see keskkond meid rahuldab," lisas ta.