Riigifirma noolib naaberturgu

RKAS otsib algatatud riigihankega partnerit Liepājasse rajatava esimese uue vanglakompleksi ja selle taristu projekteerimiseks. Selleks töötas RKAS välja uue vanglakompleksi kontseptsiooni, mille Läti septembris heaks kiitis.

Läti ametnikud on RKASi projektidirektori Andrus Kõre sõnul aastaid käinud siinsete vanglatega tutvumas, jälgides ka kogu süsteemi arengut. RKAS on varemgi kinnipidamisasutusi rajanud -- seega on neil enda sõnul piisavalt teadmisi, et lätlastele nõu anda. “Kahtlemata on see tunnustus nii Eesti vanglasüsteemile, Eesti uut tüüpi vanglate projekteerijatele kui ka Riigi Kinnisvarale,” ütles Kõre.

Praeguseks on hankedokumentidele juurdepääsu saamiseks saabunud esimesed päringud Lätist, aega on pakkumiste esitamiseks veidi üle kuu aja.

Kõre usub, et lõunanaabrite uue vangla ehitamisel võiksid nii Läti kui Eesti projekteerijad mõelda töö ühiselt tegemisele. “Projekteerimismaht on väga suur ja efektiivne asjaajamine kulub kohapeal ära.”

Läti vangla projekteerimisele oleks nõus käed külge lööma Tartu vangla endine projekteerija. “Maitse on suus, kuidas ja mida teha. Tartu vangla oli pea ees vette hüppamine, palju tuli avastada töö käigus,” ütles Heiki Meos, hoonete projekteerimisega tegeleva firma EstKONSULT juht, meenutades 12 aastat tagasi valminud vangla rajamist.

Käidud rada

Esimese uue vangla ehitamine Eestis oli aastaid tagasi veel võõras kõigile. “Seda, kuidas mööbel peab seina-põranda küljes kinni olema või millisele jõule peab näiteks kongi uks vastu pidama, ei osanud kohe vanglaametnikudki öelda,” ütles ta, lisades, et lõpuks tõid vastused omavahelised arutelud.

Suurim objekt, mille projekteerimisega Meose firma praegu tegeleb, on tervisekaitseameti uus maja, kus on EstKONSULT peaprojekteerija. Meos rääkis, et projekteerijad haaravad praegu rõõmuga enamikest pakkumistest. “Ehitamise poolel on meie turuseis päris nadi,” põhjendas ta, miks paljud tööd neile ahvatlevad on.

Järgmisel aastal lõpeb Tartu 60kohalise avavangla ehitamine, kus on projekteerija AS Amhold, mis tegeleb ka nelja aasta pärast valmiva Tallinna vangla uue kompleksi planeerimisega. Amhold kavatseb ka Läti vangla projekteerimishankel osaleda. “Kuna see on nii suur objekt, siis tulevad ilmselt kõne alla ka teised riigid,” tõdes ettevõtte omanik Arvu Mägi.

Ei saanud vedama

Eestis on kerkimas juba kolmas uus suur vangla, Lätis alles jõutakse esimese kaasaegse vangla ehitamiseni.Küsimusele, miks Läti alles praegu uut vanglat planeerima hakkas, vastas Meos, tuues võrdluseks Läti haiglate seisukorra.

“Meil on uued korralikud haiglad Tartus, Tallinnas ja Virus, aga Läti elab haiglate poolest nii nagu nõukaajal: räpased majad ja vedruvoodid. Võib-olla on natuke paha, et nii ütlen, aga sinnapoole see on,” rääkis Meos. “Meil on päris kõvasti edasi liigutud. Nii vanglate, haiglate kui ka koolidega.”

Meos oletas, miks Eesti on edukam kui teised kaks Balti riiki. “Lätis ja Leedus susserdatakse palju rohkem,” üles ta. “Eestis on asjad palju ausamad. Meil saadakse maksud kätte, aga seal vist mitte.”

 

Amholdi omanik Arvu Mägi arvas, et Lätis on seni lihtsalt prioriteedid mujal olnud. “See-eest on Lätis väga head teed, mis on oluliselt paremad kui Eestis. Mõtlen just magistraale,” lausus ta. “Eks kõik oleneb paljuski juhustest ja inimestest, kes on juhtpositsioonil. Elus ongi kõik teatud määral juhuslik.”

Ehitusfirma Merko juhatuse esimees Andres Trinki sõnul on raske öelda, miks alles nüüd Läti uut vanglat ehitab, aga parem hilja kui mitte kunagi.

Äripäevaga rääkinud osapooled on aga ühel meelel, et Riigi Kinnisvarale tuli projektis juhiroll, sest nad on vanglate rajamisega juba tegelenud. “Lätis ei ole võtta korralikku tellijat, kes oleks suuteline sellist ehitust läbi viima,” lisas veel Heiki Meos. 

RKAS toob lätlaste raha meile

Läinud juunis allkirjastasid Eesti ja Läti justiitsministeeriumid memorandumi, millega alustati koostööd Läti kaasaegse vangla ehitamiseks. Justiitsminister Andres Anvelt räägib, et RKASi töö Lätis on meile majanduslikult hea.

Kui justiitsministeeriumid otsustasid koostööd teha, et rajada Lätti vangla, siis millest Lätil Eesti vastu huvi tekkis?

Oleme kümme aastat tagasi võtnud täiesti uue strateegilise suuna, teeme uut tüüpi vanglaid. Vanad nõukogudetüüpi vanglad, mis on Ida-Euroopa maades, on palju kallimad ülal pidada. Meie uutes vanglates on vangid kompaktsemalt paigutatud, nad on jagatud turvatsoonide järgi ja välisvalvet ei ole.

Seda küll, aga miks hakkas just Riigi Kinnisvara sellega tegelema?

Seda ma ei oska öelda.

Teil olid Läti justiitsministeeriumiga läbirääkimised, kohtumised ja allkirjastamine koostöö alustamiseks.

Rääkisime vanglate sisust. Pakkusime neile know-how-d. Oleme samuti üürilevõtjad. Kinnisvara ehitab meie tellimuse ja nägemuse järgi. Nagu meil hakkab järgmisel aastal Tallinna uue vangla hankeprotsess.

Seega te ei oska öelda, miks Riigi Kinnisvara Lätile huvi pakkus.

Seda peab küsima Riigi Kinnisvaralt. Arvan, et seepärast, et neil on see know-how, kuidas vanglat projekteerida ja ehitusprotsess läbi viia.

Mida arvate sellest, et riigi ettevõte teeb töid Lätis?

Riigi Kinnisvara on esmalt äriühing, isegi kui on riigi osalusega. Tema ülesanne on teenida kasumit. See kõik tuleb Eesti riiki. Saame seda kasutada järgmistes eelarvetes oma riigieelarvepositsioonide arendamisel ja tellimuste tegemisel. Ka Tallinna sadam teenindab peale riigiettevõtete ka välisettevõtteid ja toimetab palju laiemalt. Riigi Kinnisvara labidat maasse ei löö, ta korraldab töid. On nagu peatöövõtja.

Kommentaar: Läti vajab uut vanglat

Laila Medin

Läti justiitsministeeriumi asekantsler

“Meie justiitsministeerium on jälginud Eesti edasiminekut ajast, kui Eesti esimest uut vanglat ehitas. Jõudsime järeldusele, et Eestil on vanglate ehitamisel kogemusi, mis aitaks meid. Kahepoolsete konsultatsioonide käigus pakuti, et RKAS on selleks õige ettevõte.

Lätis on 11 vanglat, sealhulgas noorte- ja naistevangla, vange on kokku 4733. Meil on vaja uut vanglakompleksi, sest praegused vanglad on väga vanad, ka pole need hooned tegelikult mõeldud vanglateks, vaid neid kohandati selleks. Samuti on inimõiguste eest võitlejad Läti vanglate seisukorda teravalt kritiseerinud.

 Meil on läinud uue vanglakompleksi rajamisega aega, sest viimase 10-15 aasta jooksul oleme uuendanud seadusandlust vangide resotsialiseerumiseks, et luua seadusandlik baas uute vanglate ehitamiseks. Kahjuks 2008. kuni 2011. aastani kestnud majanduskriis pidurdas ehitamisega alustamist.”