Pankroti äärel Ukraina loodab lääne toele

Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk on aga mitme valitsusliikmega visiidil Saksamaal, kus eesmärgiks samuti välismaiste kreeditoride veenmine täiendava toetuse saamiseks.

„Ootame kreeditoridelt meie reformiplaanide heakskiitu,“ ütles Ukraina rahandusminister Natalie Jaresko, kes Jatsenjukki Saksamaa visiidil saadab. Ukraina on lahendamiseks ette võtnud sügavalt juurdunud probleemid korruptsiooni ja maksudest kõrvalehoidmisega ning toppama jäänud erastamisprotsessiga, ütles ta agentuuri Bloomberg vahendusel. 

IMF hindas läinud aasta lõpul, et lisaks olemasolevale abipaketile vajab Ukraina välisabi veel vähemalt 15 miljardi dollari ulatuses.

„Oleme tõepoolest kriitilises rahalises seisus,“ möönis Jaresko. Lisaabi võimaldaks vältida võlgade restruktureerimise. „Praegu me seda võimalust ei kaalu,“ ütles Jeresko.

Ukraina 2017. aastal tagasimaksmisele kuuluva dollarivõlakirja tootlus oli täna agentuuri Bloomberg andmeil 34,75%. Ukraina grivna, mis mullu odavnes dollari suhtes 48%, kauples täna 15,85 grivna tasemel.

Saksamaa kantsleri Angela Merkeli valitsus nõustus eile andma Ukrainale 20 aastaks 500 miljoni euro suuruse laenugarantii, mille abil Ukraina plaanib eelkõige taastada riigi idaosas sõjast kannatada saanud infrastruktuuri.

Jaresko sõnul loodab Ukraina ka kahepoolsetele laenudele Maailmapangast ning riikidest nagu USA, Jaapan ja Kanada. Mullu sai Ukraina Maailmapangast 1,3 miljardit dollarit ning USAlt laenugarantiidena miljard dollarit. IMFilt ootab Ukraina 5 miljard dollari suurust väljamakset. Mullu saadi abipaketist kokku 4,6 miljardit dollarit.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncer ütles läinud kuul, et ELil on raske eeloleval kahel aastal Ukrainat enama kui kahe miljardi dollariga toetada. Täna teatas komisjon valmisolekust toetada Ukrainat 1,8 miljardi euroga, millele liikmesriigid peavad alles oma heakskiidu andma. Mullu sai Ukraina Euroopa Liidult makro-finantsabi raames 1,4 miljardit eurot. 

Ungari päritolu miljardär ja filantroop George Soros ärgitab lääneriike Ukraina toetuseks kokku panema 50 miljardi dollari suurust abipaketti, et Ukraina majandus jalule aidata. See oleks parim kaitse järjest agressiivsemaks muutuva Venemaa ekspansionismi vastu.

Ajakirjas New York Review of Books avaldatud artiklis visandab Soros ka selle, kust see raha tuleks. Soros viitab, et 47,5 miljardit dollarit on ELi abifondis, millest on aidatud Ungarit ja Rumeeniat, 15,8 miljardit dollarit on kasutamata euroala stabiilsusmehhanismis, millest toetati Iirimaad ja Portugali. Seda raha oleks võimalik reegleid muutes käiku lasta, leiab Soros, kelle sõnul ei ole Euroopas veel aru saadud, et tegelikult ründab Venemaa president Vladimir Putin ka Euroopa Liitu. Ukrainat abistades kaitseb Euroopa Liit tegelikult iseennast. Lisaraha võiks Ukraina abistamiseks Sorose sõnul panustada EIB, Maailmapank, EBRD ning IMF. Soros soovitab ka Ukraina võlgade vabatahtlikku restruktureerimist, mis „vabastaks“ veel ca 4 miljardit dollarit. Venemaa vastaseid sanktsioone tuleb Sorose hinnangul aga pikendada.

Ukraina keskpanga valuutareservid on valuutakursi kaitsmisest kahanenud vaid 10 miljardile dollarile mõne kuu taguselt 20 miljardilt. Järgmise kolme aasta jooksul tuleb Ukrainal võlgu tagasi maksta vähemalt 8 miljardi dollari ulatuses.

Ajakiri The Economist kirjutas, et mullu kahanes Ukraina SKP hinnanguliselt ligi kümnendiku võrra, inflatsioon kiirenes pea 25%le. Reitinguagentuuri Moodys 22. detsembril avaldatud prognoosi järgi kahaneb Ukraina SKP tänavu veel 6%. Võlakirjaintressid prognoosivad maksejõuetust.