Maksuametil hirm nahas

Juulis vastu võetud autode käibemaksu seaduse muudatuse järgi ei saa enam autode soetamisel kogu sisendkäibemaksu tagasi. See pani mitmeid ettevõtjaid tööautosid ostma enne 1. detsembrit, mil seadus jõustus.

Äripäevale on teada juhtum, kus ettevõtja ostis mullu novembris kaks tööautot, et hoiduda seaduse muudatusest tingitud ebamugavustest. Kuna autode ost avaldas ettevõtte käibemaksule mõju alles detsembri keskpaigas, asus maksuamet autode kasutamise ja ostmise kohta sellegipoolest detailset informatsiooni pärima.

Maksuamet nõudis teavet näiteks selle kohta, mis aadressil autosid pargitakse, kas masinatele on liikluse ja sõidumarsruudi jälgimiseks paigaldatud GPS-seadmed ja teekaamerad, millised on sõidukite hodomeetrite näidud, kes autoga sõidavad ja kuidas autod ostmiseks leiti.

Lehis: maksuametil on hirm

Eesti Maksumaksjate Liidu tegevjuht Lasse Lehis ütles, et selliseid juhtumeid on liidule teada veelgi ja ilmselt on selle eesmärgiks hirmutamine. „Pigem on maksuametil endal hirm, et nad jäävad 48 miljoni lisaeuro kogumisega jänni,“ märkis Lehis.

Lehis ütles, et info autode soetamise kohta on maksuametini jõudnud käibedeklaratsiooni lisa uue vormi kaudu. „Maksuameti ülemused lubasid, et kogutud info on väga turvaliselt seitsme luku taga. Kui samas iga suvaline maksuametnik saadab välja krüpteerimata e-kirju isikutele, kelle kohta ta pole kontrollinud, kas tegemist on üldse selle maksumaksja volitatud esindajaga, siis on tegemist maksusaladuse rikkumisega ja tuleks pöörduda prokuratuuri poole kuriteoteatega,“ rääkis ta.

Lehis lisas, et ettevõtjatele oleks julgustav oma vastuses maksuametile viidata, et ametiautode kasutamisel järgitakse kõiki kehtivaid seadusi. „Maksumaksjate liidu liikmed võivad julgelt ka öelda, et nad on meie ühenduse liikmed ja kui on vaja maksuamet kohtusse kaevata, siis aitame oma liikmeid,“ märkis ta.

Lisapäringud sajale ettevõtjale

Maksuameti avalike suhete juht Rainer Laurits ütles, et selliseid teabenõudeid edastati käibemaksu tagastusnõude kontrolli käigus ja maksuhaldur saatis lisapäringu 99 isikule, kes teevad sõidukitega väidetavalt eranditult ettevõtlusega seotud sõite ja kes ei ole deklareerinud nimetatud kuul erisoodustust ja omatarvet.

„Ka enne 1. detsembrit kehtinud seaduse järgi pidi väljastpoolt ettevõtlust kasutatava ettevõtte sõiduki puhul olema deklareeritud erisoodustus ja omatarve,“ ütles Laurits.

Tema sõnul oli päringu eesmärk tuvastada, millised nõuded on ettevõte ise oma sõiduauto kasutamisele seadnud. Isikute antud teavet kontrollitakse ameti registri andmetega, samuti pöördutakse vajadusel kolmandate isikute poole. Sellisteks kontrollimisvahenditeks on Lauritsi sõnul näiteks mobiilse ja elektroonilise parkimise info, omavalitsuste väljastatavate parkimislubade info, piiriületused, laevaliiklus, trahvid liiklusrikkumiste eest ja vihjeinfo.