Raamatukogu laenutab elavaid raamatuid

Me oleme harjunud, et raamatukogus tuleb esitada lugejapilet, valida välja lemmiklektüür, misjärel saab sellega kohapeal tutvuda või koju laenutada. Tallinna Ülikooli avatud ülikool (TLÜ) aga korraldab koolitusi, kus raamat on otsesõnu elav ehk reaalne inimene.

Tallinna Ülikooli avatud ülikooli koolitusjuht Ann Leppiman ütleb, et meetodit katsetati esimest korda 15 aastat tagasi Taanis Roskilde muusikafestivalil. Eestisse tõi selle 2000ndate keskel Gaidide Liit, TLÜ hakkas seda kasutama mõned aastad tagasi. Täna tellivad sellist koolitust ettevõtted peamiselt oma arengu- ja motivatsiooniseminaridele, selgitas Leppiman.

Lugemiseks koolitusel 2–3 raamatut

Kuidas elav raamatukogu täpsemalt välja näeb? Leppiman jääb korraks mõttesse. “Ütlen ausalt, ise seda kogedes tundub see nii lihtne ja selge, aga sõnades lühidalt kirjeldada on keerukas.” Temaatika järgi on tavaliselt võimalik valida mitme erineva raamatu ehk inimese vahel (väiksemate gruppide puhul 3–4 raamatut, suuremate puhul 7–8 raamatut – toim). Enne lepitakse konkreetsed teemad kokku, mis siis pealkirjastatakse. Lugejad ehk koolitusel osalejad saavad koolitusel vastava lugejapileti ning võivad valida, millise raamatu nad laenutada soovivad.

Inimesed seisavad raamatukoguhoidja juures elavas järjekorras – kes ees, see mees. Korraga saab ühte raamatut laenutada maksimaalselt 7–8 inimest. Vastavalt valitule kogunetakse gruppidesse ja elav raamat teeb oma esitluse, mis kestab 15–30 minutit. Seejärel viiakse raamat algsele kohale tagasi. Tavaliselt saab üks lugeja koolituse jooksul lugeda 2–3 raamatut.

Leppiman toob välja, et see on paras väljakutse ka raamatu enda jaoks. “Inimene on ikka harjunud, et kui räägib oma jutu esimesele lugejagrupile ära, siis järgmisel korral võib meelest minna, kas uutele lugejatele juba ühest või teisest asjast sai ikka räägitud. Antud formaadis peab ta aga igal korral laenutajatele jutustama sama lugu ning oluline on mitte väljuda oma teema raamest, see nõuab harjumist ka kogenud esinejatelt.”

Üldiselt on kõnelejateks ülikooli enda õppejõud, ent vastavalt ettevõtte vajadustele kaasatakse koolitajaid ka väljastpoolt.

Iganenud arusaamad

Leppiman märgib, et antud koolitus murrab müüte ülikooli suhtes. “Paljudel on umbusk ülikoolide koolituste suhtes – kardetakse, et ahh, professor loeb lihtsalt 45 minutit igavat juttu slaididelt maha. See on iganenud arusaam, just ülikoolid on esirinnas uute aktiivõppe meetoditega.” Praegu toimuvad elava raamatukogu üritused keskmiselt kuu-pooleteise tagant.

Meetodi parimad hindajad on muidugi koolitusel osalenud ise. Rimi Pärnu kaupluse juhataja Sirje Kõlvart ütleb, et osales Tallinna Ülikooli korraldatud loova koolitaja arenguprogrammis, mille osa oli ka elav raamatukogu. Valida sai erinevate raamatute vahel: “Programm Aasta Ülikoolis” (autor: Marju Aolaid); “Psühhodraama” (autor: Kristiina Krabi) ja “Koolitaja isikupärane stiil” (autor: Kadri Kiigema). 

“Üks sessioon kestis 20 minutit ning lugejana oli võimalus laenutada kõiki raamatuid,” selgitab ta. Meetod oli tema sõnul huvitav ja tekitas grupis elevust. “Mina puutusin sellise formaadiga kokku esmakordselt. Iga raamatuga tekkis mõnus vestlusring, kuna lugejaid oli väike grupp ja kõik lugejad said aktiivselt osaleda. See ongi peamine erinevus ja pluss ainult koolitaja poolt ettekantava koolitusega – lugejate kaasatus.” Lõpetuseks lisab ta, et just tänu n-ö raamatu “Programm Aasta Ülikoolis” lugemisele õpib ta täna Tallinna Ülikoolis just selle programmi raames.

LISALUGU

Koolitaja: tagasiside on positiivne

Tallinna Ülikooli avatud ülikooli juhataja Marju Aolaid on raamatuna inimestele kõnelenud teemadel: koolitaja kuvandi loomine; koolitatavate kaasamine; õppimisvõimalused programmis Aasta Ülikoolis; tagasiside tehnikad ning õppemängud õppeprotsessis.

Aolaiu sõnul on tagasiside olnud alati positiivne, kuna meetod võimaldab raamatul oma lugu rääkida väikesele kuulajaskonnale selle kohta, mis kuulajaid huvitab.“Kuulajatel tekib võimalus küsida raamatult küsimusi vastava teema kohta. Tegemist on kahepoolse õppeprotsessiga, kus ka raamat saab kuulajatelt tagasisidet ja vahetab kogemusi.”