Need perearstid võtsid enim dividende

Äriregistrisse esitati mullu 2013. aasta majandusaruanded, mil võeti dividende 2012. aasta eest. Suurim summa, mis määrati, oli 89 500 eurot. Tegemist oli pensionieas Tõrva perearstiga, kes loobus nimistust 2013. aasta suvel. Ta töötas oma nimistus kahe inimesega. Tegemist on erakordse summaga, millele teised ligi ei küündinud.

Suuruselt teine summa oli 79 788 eurot, kuid see jagunes ühes Tallinna haigla hoones tegutseva nelja perearsti vahel.

Ühe inimese kohta suuruselt teise summa, 40 168 eurot, võttis välja üks Pärnumaa perearst, kes pidas oma praksist kolme inimesega. Vahed järgmiste summade vahel olid väiksemad.

Mille arvelt need dividendid siiski tulevad? Kas haigekassa maksab nii heldelt?Haigekassast kinnitatakse, et perearsti ja pereõe tunnitasu on võrdne kollektiivlepingus kokku lepitud meditsiinipersonali palga miinimummääraga ja 2012. aastal oli arsti brutopalk 7,16 eurot tunnis ja õe brutopalk 3,83 eurot tunnis. Perearsti palk sõltub tema nimistus olevate isikute arvust ja vanuselisest koosseisust, kuna palgakomponent kuulub pearaha koosseisu. Seega nimistu miinimumsuuruse puhul (1200 isikut) ning Eesti keskmise vanuselise koosseisuga nimistus on perearsti ja pereõe brutopalgaks vastavalt 7,16 ja 3,83 eurot tunnis. Eestis on keskmiseks nimistu suuruseks aga ligikaudu 1500 isikut, seega suurema nimistu puhul saadakse ka enam vahendeid palgakulu katmiseks.Perearstil on haigekassa poolt ette nähtud 147 töötundi kuus ja pereõel 168 tundi. Seega oleks pidanud 2012. aastal perearsti kuupalk olema 7,16 x 147 ehk 1052 eurot bruto, mis teeb aastas 12 630 eurot bruto. TAI andmetel oli perearsti keskmine palk 1494 eurot. Pereõe palk oleks pidanud olema 3,83 x 168 ehk 643 eurot bruto, mis teeb aastas kokku 7721 eurot bruto. Seega, kui praksises on üks perearst ja üks pereõde, peaks 1200 isikuga nimistu korral olema praksise palgakulu 20 351 eurot. Suurema nimistu korral mõnevõrra suurem.

Nõmmel töötav perearst Eero Merilind möönab, et kui perearstid makse ei optimeeriks, tegutseksid nad nulli piires või mõnel aastal väikeses kasumis. "Dividendide võtmine ei ole mitte kasumi välja võtmine, vaid maksude optimeerimine," ütleb Merilind ja lisab, et tegutsetakse siiski pigem plaanimajanduse alusel. Merilind ise dividende ei võtnud.

Haigekassast öeldakse, et perearsti rahastamismudel tugineb keskmistele eeldatavatele kuludele, mis võivad tulenevalt perearsti(keskuse) kulude juhtimisest mõnevõrra erineda reaalsetest kuludest. Seadusandluse järgi on iga perearst iseseisvalt tegutsev ettevõtja, kes oma praksise korraldamisel lähtub Eestis kehtivatest õigusaktidest.

Variante kulude erinevusest toob välja ka Merilind. "Raha võib maapiirkonnas jääda pisut rohkem alles selle arvelt, et KOV maksab näiteks rendi- ja kommunaalkulud. Samas sõltub see suhetest KOViga. Samas on rent maal jälle oluliselt madalam kui Tallinnas," selgitab ta.

Merilind mõistab dividendide võtmist. Tema sõnul on perearst pidanud aastatuhande alguses oma tegevust alustades investeerima praksisesse 300-500 000 eurot. "Kui inimene võttis pensionile minnes perearstikeskusse pandud raha dividendidena välja, siis mina seda pahaks ei pane. Ta on sinna keskusse ju omal ajal ka üksjagu palju panustanud. Varem sai perearstipraksiseid ka müüa, kuid nüüd pole seda enam juhtunud," kommenteerib Merilind.

2014. aasta TAI palgauuringu avalikustamise järel selgitas perearstide seltsi juht Diana Ingerainen, miks perearstid endale vahel madalat palka maksavad. "Ettevõtjana peame ettevõtte kasumliku hoidma. Enamasti on tegemist soolopraksistega, kus perearst ongi endale tööandjaks juriidilises mõttes. Kuna dividendidelt on teatud maksud soodsamad, siis ettevõtjad seda varianti ka kasutavad," selgitas Ingerainen. "Hea tava on tööandja kulud ja tulud tasakaalus hoida pakkudes paremat abi, mis antud ressursi tingimustes pakkuda saab," sedastas ta.