1000eurosed arved näitasid 21 mln eurot pettusi

Maksuameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe rääkis, et just korrektselt käituvate ettevõtjate esitatud andmed on aidanud tuvastada kontrolliobjekte kiiremini ning menetlusse on võetud juba ligi 400 juhtumit. "Lisaks mahukatele pettustele näeme palju väiksemaid käibemaksu tasumise kohustuste ebaseaduslikke vähendamisi. Kuna nende hulk on suurem, siis ka mõju käibemaksuaugule oluline," ütles Veermäe.

Veermäe sõnul on kõige selgemini süsteemi käivitamise alguses välja tulnud olukorrad, kus inertsist püütakse oma käibemaksu tasumise kohustust vähendada võltsitud või fiktiivsete arvetega. Varem jõudis maksuamet selliste arveteni nädalate ja kuudega, aga uue süsteemiga on võimalik loetud tundidega deklaratsiooni esitajaga ühendust võtta. "Kui oleme ostuarveid esitanud isikult täiendavat infot palunud, siis teatatakse aga soovist oma deklaratsiooni tagantjärgi muuta," märkis ta.

Veermäe lausus, et jaanuaris kasvas esitatud deklaratsioonil käibemaksu tasumise kohustus üle 10%, vaatamata sellele, et ettevõtete Eesti-sisene müük ei ole võrreldes aastatagusega kasvanud. Tema teatel tuleb käibemaksu tasumise kohustuse kasv eelkõige deklareeritud kulutuste märkimisväärsest vähenemisest, mis annab alust eeldada fiktiivsete arvete osakaalu jätkuvat vähenemist ettevõtete kuludes.

Kui novembris suurenes müük 2,8% ja soetus vähenes 1,7%, siis käibemaksu tasumise kohustus suurenes selle taustal tervelt 18,4%. Detsembris kasvas käibemaksu tasumise kohustus 10,2%, kuid müük kahanes 0,1% ja soetus koguni 3,9%. Maksuamet lisas, et fiktiivse soetuse vähenemine tagab riigile parema maksulaekumise ja annab korrektsetele ettevõtjatele turul rohkem ruumi.

Jaanuaris esitasid käibemaksukohustuslased müügi tehinguinfo andmeid 177 232 tehingupartneri paari kohta 2,18 miljardi euro ulatuses, müüja ja ostja vahel klappisid sendi täpsusega 43% kõikidest tehingutest. Detsembrikuu käibedeklaratsiooni esitasid 75 200 maksukohustuslast, kellest 42 500 esitas ka KMD INFi. Nii müügi- kui ostuarvete vormid olid täidetud kokku 22 000 isikul. Jaanuaris esitatud käibedeklaratsioonil deklareeritud käibemaksu tasumise kohustus oli 151,2 miljonit eurot, mis on 14 miljonit ehk 10,2% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Näited käibedeklaratsioonide kontrollist:

- Maksumaksja deklareeris käibedeklaratsiooni lisal arve, mida hankija ei olnud oma ostuarvete vormil kajastanud. Täiendav päring selgitas, et maksumaksja oli väljastatud arvega juba varem käibemaksust maha arvanud 1500 eurot ning püüdis seda uuesti teha.

- Ostja näitas eriehitustööde soetust 20 500 euro eest, aga vastaspool müüki ei deklareerinud. Müüja ei kinnitanud müüki ega arve väljastamist, mille põhjal on alust arvata, et tegemist on võltsitud arvega. Kui maksuhaldur võttis ostjaga ühendust, siis esitati soov deklaratsiooni parandada. KMD INFi abil lahendab maksuhaldur antud juhtumi loetud päevadega, kui varem oli risk sellist juhtumit mitte märgata või oleks tuvastamiseks kulunud nädalaid.

- Ilma maksumaksjate poole pöördumata tuvastas maksuhaldur kinnisvaratehingute ahela koos tehingute summaga. Käibedeklaratsiooni lisa abil saime tehinguteahela jälile minutitega, kui varem oleksime sõltunud sellest, kui kiiresti saame lepingud kätte. Võimalik käibemaksukahju oli 6400 eurot.