Eesti idu pakub ravivõimaluse leidmist üle ELi

Idufirma põhineb Euroopa Liidu patsientide õigusel saada liidu piires kodanikega võrdsel kujul ravi. Direktiiv jõustus 2013. aastal ja Kulli sõnul tahtisid nad Peeter Padrikuga anda sellele väljundi. „Kuna vastav informatsioon ja lahendused suures osas puudusid, siis sealt tuligi see idee luua selline platvorm, mis ühendaks ühest küljest patsiente või nende lähedasi, kes vajavad ravi või täiendavaid ravivõimalusi, ja teisipidi ühendaks ka neid raviasutusi, kes pakuvad oma teenuseid,“ lausus Padrik.

HealMe asutajate omavaheline koostöö sai alguse meditsiinivaldkonnas töötavate tuttavate kaudu. „Ta on väga meditsiiniga seotud isik, ühtlasi noor ja initsiatiivikas. Ma leidsin, et meie nägemused on sarnased selles asjas, ja asusimegi seda tegema,“ kirjeldas Padrik.

Kulli sõnul pole nende idufirmal analooge Eestis ega Euroopas. „On olemas piiriülese meditsiini infopunktid Euroopa Liidu poolt, aga selliselt infot vahendada, nagu meie teeme, sellist süsteemi meie ei ole veel näinud,“ tõdes Kull.

 

Tuhanded haiglad

Kulli sõnul teevad nad Padrikuga igapäevaselt tööd, et laiendada andmebaasi, millest patsientidele sobivaid pakkujaid leida. Praeguseks on andmebaasis juba ligi 9000 haigla informatsioon. Informatsiooni kogumiseks suhtlevad Padrik ja Kull meditsiiniabi pakkujatega, näiteks uurivad, milliseid meditsiiniteenuseid oleks võimalik pakkuda ja millise hinnaga. „Praegu see 9000 on justnimelt meie endi igapäevane töö, kus me otsime informatsiooni haiglate ja nende võimaluste kohta,“ sõnas Kull.

Saadud informatsioon on vajalik, et analüüsi tulemusena pakkuda seda patsiendile „Vastavalt patsiendi terviseprobleemile, tema geograafilisele asukohale ja räägitavatele keeltele saame me valida erinevaid teenusepakkujaid nii asukoha kui ka hinnaklassi poolest ja saame neid siis pakkuda patsiendile,“ ütles Padrik.

Haiglatega suhtlemise teine eesmärk on aga leida ametlikke partnereid. Eestis on neid hetkel kolm, lisaks on partnereid näiteks Leedus ja Šveitsis. „Usun, et kohe saame Belgiaga ka lepingu sõlmitud,“ sõnas Kull. Ametlikuks partneriks saamise nimel on sooviavalduse esitanud veel üle 50 meditsiiniabi pakkuja.

Kull selgitas, et meditsiiniabi pakkuja saab liikmeks tasuta, kuid hiljem lisanduvad võrgustikus olemise tasud või vahendustasud teenustele. Patsient tema sõnul vahendustasu ei maksa. Kuidas selline ärimudel investeeringud ära tasub, on Kulli sõnul vara ennustada. Kull selgitas, et nad lõid Peeter Padrikuga esmalt platvormi valmis ja nüüd käib selle esitlemine ning tutvustamine.

 

Järjekordi ei ohusta

Praeguseks on HealMe vahendanud kümneid patsiente. Seda, et patsiente sooviks Eestisse tulla rohkem, kui meditsiinipersonal suudab vastu võtta, Kull ei karda. „Kui on loodud Eestis selline organisatsioon nagu Medicine Estonia, mille ülesandeks ongi propageerida Eesti meditsiini välismaal, siis mulle tundub, et on tekitatud situatsioon, kus sellega on Eesti riigis arvestatud ning seda soositakse samamoodi,“ põhjendas Kull.

Kuigi peamiselt tegeleb HealMe erameditsiini pakkujate vahendamisega, on liitunute seas ka Tartu Ülikooli Kliinikum. Kliinikumi juhatuse liikme Margus Ulsti sõnul liitus kliinikum selleks, et turustada pakutavaid teenuseid. Seejuures aga valmisolekut suurel hulgal patsientide vastuvõtmiseks ei ole. „Meie prioriteet on ikkagi Eesti patsiendid ära ravida, nii et ega meil praegu väga palju võimsust ei ole, nii operatsioonitube kui vabu palateid,“ lausus Ulst. Ta lisas, et vastuvõetavate patsientide arvu saaks tõenäoliselt suurendada pärast haiglamaja uue korpuse valmimist aasta lõpus.

Ulsti kinnitusel pole praegu siiski otseselt ka probleemi välispatsientidega, kuna nad moodustavad kõikidest patsientidest alla ühe protsendi. Ulsti sõnul tõi HealMe patsiente juurde peamiselt endistest Nõukogude Liidu riikidest või Venemaalt, kuid rubla väärtuse langus on nende arvu vähendanud.

 

Peagi liikmeks

Erakliinikute huvi HealMe vastu uurides selgus, et nii mõnedki kliinikud polnud HealMe tegemistega kursis, kuid need, kes olid, pidasid vajalikuks ka liituda. Kavatsus liituda on olemas näiteks Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus ASi juhil Andres Salumetsal, kelle hinnangul on vajadus sellise keskkonna järele olemas. „Patsiente tuleb kindlasti aidata selle õige ravimiskoha üles leidmisega,“ sõnas ta.

Liitumine on pooleli ka ASi Ortopeedia Arstid kliinikul. Juhatuse liige Ardo Reinsalu ütles, et nende võimekus on kindlasti suurem, kui haigekassa lepingumaht praegu võimaldab, mistõttu on nad huvitatud ka välispatsientide teenindamisest ja HealMe-ga liitumisest.

“Küll aga tuleb anda aru, et tegemist ei ole lihtsalt inimese nime edasisaatmisega mõnele kliinikule, vaid hea vahendaja peab suutma patsiendi murest täpselt aru saada,” ütles Reinsalu. Reinsalu sõnul on vahendaja ülesanne eelnevalt küsida vajalikud küsimused, saada dokumendid ja alles siis edastada info meditsiinispetsialistile, kes oskab soovitada parima võimaliku edasise tegevuskava.