Iga ettevõtja, kes on otsustanud jätkata 100% ulatuses sisendkäibemaksu mahaarvamist oma ametiautolt, on valmis vastama ükskõik kui rumalatele maksuameti küsimustele, ütles Eesti Maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis.
- Eesti Maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis. Foto: Eiko Kink
Maksuamet käib parklates
ükshaaval sõiduautosid kontrollimas, et vahele võtta erasõitudeks kasutatavaid firmasõidukeid. Seni on vaatluste põhjal pöördutud 11 juhatuse liikme poole, kes on tagasi küsinud 100% sisendkäibemaksu, ent kelle puhul on kahtlus, et autot kasutatakse ka erasõitudeks.
Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis ütles, et iseenesest peab ju maksuamet kuidagi suutma täita talle püstitatud ülesannet ja vähemalt üritada mingigi osa sellest 48 miljonist eurost kokku koguda, mida rahandusministeerium lootis käibemaksuseaduse muudatusega riigile juurde teenida. Lehise sõnul oli maksuameti esimene ring kirjad küsimustega, kas autol on GPS ja muud seadmed. „Neile võis lihtsalt vastata, et "aitäh pakkumast, aga ma orienteerun ka ilma abivahendita hästi". Ju sellest jäi väheks, sest nagu maksuamet ise halas – ligi 45000 auto omanikud ei ole seadusemuudatust üldse tähele pannud ega deklareerinud oma autot esimesel kuul üldse - ei 50% ega 100% lahtris,“ rääkis Lehis.
Lehise sõnul võib ettevõttel olla miljon erinevat põhjust, miks auto pargitakse spordiklubi ees. „Nende põhjuste hulgas on ainult üks see, et auto kasutaja tegi tööga mitteseotud sõite,“ ütles ta. Lehis usub, et iga ettevõtja, kes on otsustanud jätkata 100% ulatuses sisendkäibemaksu mahaarvamist oma ametiautolt, on valmis ükskõik kui rumalatele küsimustele vastama.
Lehis lisas, et seadus otseselt ei keela avalikus kohas vaatluse läbiviimist. Kindlasti ei tohi siseneda inimese kodumaja aeda või garaaži, aga linnatänaval või avalikus parklas seisvat autot pildistada võib igaüks. „Iseasi, kui otstarbekas selline tegevus on,“ ütles Lehis.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.