Nahadisainer Stella Soomlaisil on omanimeline bränd, rohkelt koostööprojekte ning usk oma tegemistesse ja Eesti disaini helgesse tulevikku. Matrjoškade asemel võiksid turistid tema arvates Eestist hoopis kohalikku disaini kaasa viia.
- Soomlais näeb Eesti disainil ka müügi- ja ekspordipotentsiaali. Foto: Meeli Küttim
Disaineriamet võib jätta glamuurse mulje. Ka Stella Soomlais kuuleb pidevalt, et tal on “maailma parim amet – päevast päeva nokitsed ja õmbled, nii tore!”. Soomlaisi hinnangul on see petlik mulje, mis võib kõrvaltvaatajal tekkida mistahes töö suhtes. Tegelikult on ju avalikkuse ees vaid jäämäe tipp. Samas armastab ta disaineritööd väga. Eriti leiutamist ja meisterdamist, mis meeldis talle juba lapsepõlves. Muus on Stella lähtunud lihtsast tõdemusest, et kõik on mingi piirini õpitav: joonistamine ja muu vajalik on tulnud õpingutest Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias ning töökogemusest, kirjutab 27. veebruaril ilmuv Äripäeva ajakiri Sisustaja.
Tsitaat
Inimesed on ikka pelglikud, et stuudiosse tulla. Pigem käivad poodides ja siis tulevad minu juurde.
Disainer Stella Soomlais
Lapsepõlvest saati töökas
Mõeldes lapsepõlvele, meenub Stella Soomlaisile toetav kodu, kus õpetati järjepidevust ning austati lapse valikuvabadust ja otsuseid. Mõlemad vanemad tegelesid noorena spordiga ning toetasid sel teel ka Stella Soomlaisi, kes 4aastaselt alustas peotantsus ning 10 aastat hiljem jätkas sporditeed kergejõustikus. “Sporditegemine on mind palju mõjutanud – ma ei anna kergesti alla ja ma mõistan, et viljade maitsmiseks tuleb vaeva näha,” tõdeb Soomlais.
Plaan luua omanimeline bränd on Stella Soomlaisil olnud algusest peale: oma stuudio struktuuri kirjeldas ta juba Tartu Kõrgema Kunstikooli sisseastumisessees. Toona oli oma ettevõtte loomine ühtlasi ainus võimalus saada disainerina tööd, sest tööandjaid sel alal polnud. Eritellimustega tegeles Soomlais juba kooli kõrvalt. Pärast õpinguid Eesti Kunstiakadeemias läbis ta töötukassa vahendusel ettevõtluskoolituse ning aastal 2011 sündiski kaubamärk Stella Soomlais.
- Stella kotid valmivad spetsiaalselt ostjale mõeldes. Foto: Tõnu Tunnel
Koostöö inspireerib
Disaineritööks vajaliku loomingulise enesekindluse on Stella Soomlais saanud peamiselt töökogemusest ja arengule tagasivaatamisest. Enda arvates pole ta tohutu loominguline talent, pigem kätkeb endas paljusid eri valdkondade huvisid. Disaineritöö annabki mitmekülgseid väljundeid: piisavalt on loomingulist poolt ja käsitööoskusi, samas tuleb klientidega suhelda ja Excelis hindu arvutada.
Vastuoksa eestlaslikule individualismile, usub Soomlais koostöösse. Ta innustub kergesti projektide sünnifaasidest, mil ideest tekib säde, mis paneb silmad põlema. Lisaks sellele leiab Soomlais, et erinevad projektid pakuvad vaheldust ja on vastastikku inspireerivad. Väljapaistvamate koostööprojektide seas on näiteks britt Nick Rawcliffe'iga valminud “reisimale” metallist sõrmuselaadsete malendite ja nahast mängulauaga. Samuti on menukas koostöös Toomas Thetloffiga loodud kaubamärk Rüü (www.ruuworks.com), mille alt valmivad rahakotid ning ümbrised (tahvel)arvutitele ja dokumentidele. 2013. aastal pärjati Rüü kollektsiooni auhinnaga mainekal Hong Kongi konkursil “Design-A-Bag”, ühtlasi on bränd olnud kahel korral Bruno disaini auhinna nominent.
Kommentaar
Parimaga rahul
“Stella tegutseb mitmel rindel korraga: annab loenguid Eesti kunstiakadeemias ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, korraldab Disainiöö festivali, annab peotantsutunde, on igapäevaselt disainer, sekretär, müügiesindaja ja ettevõtja. Usun, et Stella on eeskujuks ja inspiratsiooniks paljudele väikeettevõtjatele, disaineritele ja mis ehk olulisemgi, üliõpilastele, tänu oma oskusele säilitada ka väga pingelistes olukordades fookus olulistel asjadel ja tegemistega särasilmselt lõpuni minna. Kombinatsioon laialdastest teadmistest, õppimisjanust, mängulustist ja töötahtest teeb Stellast erakordselt hea koostööpartneri, kellele saab igal hetkel kindel olla. Kui Stellalt midagi õppida võiks, oleks see oskus säilitada avatud meel (ka kriitikameel) ning missioonitundeline suhtumine oma töösse. Suuresti kajastuvad need omadused ka tema eritellimusel valmistatud nahkkottides, Stella töötab ühe detaili kallal seni, kuni on saavutanud parima tulemuse võimalikust.”
Toomas Thetloff, Rüü kaasasutaja
Kott, mida pärandada
Omanimelise kaubamärgi alt valmistab Stella Soomlais kotte ja erinevaid nahkaksessuaare. Disainkoti loomisprotsess on pikk ja põhjalik. Alustuseks küsitakse kliendilt, milleks ta kotti vajab, milline on ta igapäevane stiil ja vajadused. Seejärel sünnib kavand, mis mõnikord läheb esimese korraga täppi, teinekord läbib mitu täienduskuuri, ning makett, millel pannakse paika taskud jms. Siis läheb kuu aega naha tellimisele ning olenevalt tellimuste rohkusest valmib kott mõne kuu kuni ühe aastaga. “Inimesed on nõus ootama, aga praegu on protsess liiga pikk,” leiab Soomlais, kellel on plaanis palgata lähitulevikus uusi töötajaid. Seni on ettevõttega seotud viis inimest, kellest igapäevaselt on peale tema enda tööl kaks.
Rääkides koti vastupidavusest, on Soomlaisi sihiks teha kott, mida saaks edasi pärandada. “Meister vastutab oma töö eest,” usub Soomlais, mistõttu kutsub senivalmistatud kotte nn turgutuskuurile, mille käigus nahka puhastatakse ning vajadusel vahetatakse osi välja. Tüüpilist tarbi-rohkem-mentaliteeti Soomlais ei poolda, pigem kurvastab selle üle, et looduse säästmisele ja materjalide vastupidavusele enam rõhku ei panda.
Parimaks turundajaks peab Soomlais kotte ja kotiomanikke. Üldiselt tullakse tema juurde tuttava soovitusel, samas leiavad soovijad temani tee ka kodulehe, sotsiaalmeedia, blogi, messide, laatade kaudu. Olulised on ka edasimüüjad. “Inimesed on ikka pelglikud, et stuudiosse tulla. Pigem käivad poodides ja siis tulevad minu juurde. Otsekontakt võtab aega, mõte peab omaks saama,” selgitab Soomlais ning lisab, et nahktoodete puhul on väga oluline ise näha ja katsuda, kuidas materjal välja näeb ja toimib. Külalised on Stella Soomlaisi stuudiosse Eesti Disaini Majja lahkesti oodatud. Firmad saavad tellida ka töötube, valmistamaks oma kollektiiviga käepaelu, mis on tore kingitus igaühele. Stella Soomlais ise valmistab praegu oma kollektsiooni, mida tahab esitleda Disainiöö festivalil tänavu septembris.
Kommentaar
Nõudlik romantik
“Stella on siiras romantik, väga naiselik ja õrn, aga nii, kui ta asub oma töölaua taha või mõne kliendiga suhtlema, siis ta muutub. Oma töös on ta pühendunud, keskendunud, range, veidi isegi mehelik ja väga nõudlik. Stella on aus ja hea ning kui midagi teha, siis ikka kogu hingest, ma arvan seepärast on ta ka edukas. Tema looming on tema enda nägu, lihtne ja puhas. Kui ta teeb tellimust kellelegi personaalselt, siis püüab tabada selle inimese loomust, aga kindlasti jääb sinna ka killuke teda ennast. Stella on helge ja toob naeratuse näole.”
Mari Kõiv, sõbranna
Pilk Eesti disainimaastikule
Analüüsides Eesti disainis toimuvat, leiab Soomlais, et muutused poliitikas, majanduses ja õppekavades on suurendanud disainivallas väikeettevõtjate ringi. Mõeldes tagasi enda kogemusele, on Soomlaisil neile ainult üks soovitus: pidage vastu! “Algus on raske, aga kui selle üle elad, hakkad panustatud energiat tagasi saama, saad aru, et teed õiget asja,” sõnab ta. Mõeldes Eesti disainile, tõdeb ta, et “me ei saa rääkida disainiajaloost nii nagu meie mõned naabrid, kuid meil on enda joon, mida hoiame.” Sellel omapäral näeb Soomlais ka müügi- ja ekspordipotentsiaali.
Arvestades, et rahva teadlikkus meie disainist on tõusuteel ning suurenenud on ka kohaliku tooraine kasutamine, näeb Soomlais Eesti disainimaastikul lootust. “Väikseid stuudioid saaks tugevamalt ära kasutada koostöös turismi ja kaubandusega. Turistid ei pea minema poodi matrjoškasid ostma, selle asemel võiks väisata hoopis kohalike loomeinimeste stuudioid ja ateljeesid,” leiab Soomlais.
Seotud lood
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.