Eesti Päevalehe ajakirjanik Kärt Anvelt ütles, et Bonnieri preemia ei tulnud talle väga suure üllatusena, sest ta tundis ka ise oma loo suurt mõju.
- Kärt Anvelt võitis preemia teist korda. Foto: Andras Kralla, Äripäev
„Kui päris aus olla, siis ma eeldasin, et ma saan selle, sest tööd oli niivõrd kõvasti tehtud ja see lugu mõjutas väga palju Eestit ja Eesti avalikku arvamust,“ lausus Anvelt. Lisaks sellele, et seadusandlus muudeti karmimaks ja dopingukuritegudest said teise astme kuriteod, on Anvelti sõnul muutusi tulemas veelgi.
Žürii esimees Mart Raudsaar ütles samuti, et Anvelti loo puhul ei ole me näinud veel selle loo lõplikku mõju. „See oli teema, mis puudutas n-ö ausa mängu küsimust ja suuremal või vähemal määral kogu ühiskonda,“ sõnas Raudsaar. Teiseks põhjuseks, miks just see lugu pärjati esikohaga, oli Raudsaare sõnul suur ajakirjanduslik töö. „Tegemist polnud ühe looga, vaid artiklite sarjaga, mis õigupoolest algas juba üleeelmise aasta lõpul,“ nentis ta.
Raudsaare sõnul on teemad küll aastast aastasse väga erinevad, kuid kindlasti on nende hulgas näiteks maksupettust ja korruptsiooni. „Siia esitatakse lugusid, mis uurivad niisuguseid juhtumeid, mis ei ole ilmsed ja ei ava ennast kohe, vaid tuleb ise avada: kõigepealt üles leida, siis materjali koguda ja see kõik sulandada ajakirjanduslikuks meistervormiks," lausus ta.
Tänavune tase oli Raudsaare hinnangul hea nagu ka eelmisel aastal. „Bonnieri auhinnal on juba välja kujunenud maine, mis on selline, et ega siia kehva lugu naljalt ei saadeta,“ nentis ta.
Teised tänavused Bonnieri nominendid olid Marta Jaakson ja Hannes Sarv Äripäevast ning Piret Reiljan ja Koit Brinkmann samuti Äripäevast.
Bonnieri preemiaga pärjatakse ajakirjanikke ainult Rootsis, Soomes ja Eestis. Bonnier Grupi nõukogu liige Hans-Jacob Bonnier ütles, et erinevalt teistest Balti riikidest nõustusid siinsed konkureerivad väljaanded enam kui 20 aastat tagasi kiiresti looma žüriid, et selgitada välja, kes kirjutas parima uurivajakirjandusliku artikli. „Me proovisime ka Venemaal, Lätis, Leedus ja Poolas, aga ei suutnud saada koostööd toimima, kuna väljaannete juhid olid üksteise suhtes liiga tõrjuvad,“ lausus Bonnier.
Seotud lood
Täna valitakse Eesti 2015. aasta parimad uurivad lood ehk Bonnieri preemia nominendid. Kokku laekus konkursile 18 tööd.
Eri põlvkondade ühtseks ja tõhusaks tiimiks sidumine võib olla keerukas, kuid õigesti juhitud meeskondades toovad vanemate kogemused koos nooremate avatud mõtlemisega kokkuvõttes paremaid tulemusi, leitakse saates “Minu karjäär”.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Viimased uudised
Lisatud analüütikute kommentaarid!
Õigusruum ja ärikultuur riigis on euroopalik
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele