- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic0,22%269,88
- OMX Riga1,73%886
- OMX Tallinn0,04%1 730,19
- OMX Vilnius0,37%1 044,41
- S&P 500−0,03%5 983,36
- DOW 300,08%43 995,55
- Nasdaq −0,14%19 204,37
- FTSE 1000,43%8 065,01
- Nikkei 225−0,48%38 535,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,95
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%105,05
- OMX Baltic0,22%269,88
- OMX Riga1,73%886
- OMX Tallinn0,04%1 730,19
- OMX Vilnius0,37%1 044,41
- S&P 500−0,03%5 983,36
- DOW 300,08%43 995,55
- Nasdaq −0,14%19 204,37
- FTSE 1000,43%8 065,01
- Nikkei 225−0,48%38 535,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,95
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%105,05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Negatiivsed intressid tuleb ära kannatada
Viimase kuue aasta jooksul on rahanduspoliitika aina ebakonventsionaalsemaks muutunud, ütleb New Yorgi Ülikooli professor Nouriel Roubini. Nüüd oleme jõudnud eriti tavatu meetmeni – negatiivsete nominaalsete intressimääradeni.
Sellised intressimäärad on praegu ülekaalus eurotsoonis, Šveitsis, Taanis ja Rootsis. Seejuures kehtib see ka pikaajaliste investeeringute kohta. Euroopas ja Jaapanis on kokku ligi 3 biljoni väärtuses negatiivse intressiga varasid kuni 10aastase maksetähtajaga.
Esmapilgul näib see absurdne: miks tahaks keegi laenata raha negatiivse tootlusega, kui selle asemel saab lihtsalt hoida arvel sularaha ja vähemalt nominaalselt mitte kaotada?
Tegelikult on investorid juba ammu leppinud negatiivse tootlusega. Kui sa hoiad pangaarvel raha nullintressiga, nagu enamik teeb, siis on tegelik tootlus pärast inflatsiooni mahaarvestamist miinusmärgiga. Kui siia lisada veel pangatasud, ongi tegelik tootlus olnud negatiivne juba ammu enne keskpankade uut poliitikat. Teisisõnu: negatiivsed nominaalsed intressimäärad lihtsalt suurendavad sinu juba negatiivset tootlust veelgi.
Kusjuures deflatsiooni korral võib nominaalselt negatiivne tootlus tuua hoopis plussmärgiga tagasimakse: nii on see olnud Jaapanis juba viimased paarikümmend aastat.
Raha varastele ja hiirtele
Muidugi on neid, kes eelistavad hoida raha pigem sukasääres kui soetada negatiivse tootlusega vara. Ent raha hoidmine on samuti seotud riskidega. See sai valusalt selgeks kreeklastele, kes usaldamatusest pankade vastu toppisid raha täis oma madratsid ja seinad. Tagajärg oli varguste laine ja nii mõnegi rahapaki panid nahka hiired-rotid.
Miks siiski lepivad investorid negatiivse nominaaltootlusega viieks või isegi kümneks aastaks? Šveitsis ja Taanis on põhjuseks see, et oodatakse valuuta kallinemist. Näiteks need, kel oli Šveitsi franke jaanuaris, mil riigi keskpank otsustas frangi eurost lahti siduda, võisid oma investeeringut üleöö lausa viiendiku võrra kasvatada. Negatiivne tootlus on selle kõrval mure.
Teine lugu on neis maades, kus võib oodata valuuta odavnemist, nagu Saksamaal või Jaapanis. Neid varasid hoiavad paljud pikaajalised investorid negatiivsete intressimäärade tingimustes lihtsalt seepärast, et neil pole teist võimalust. See käib näiteks kindlustusseltside ja pensionifondide kohta, mis ei tohi paigutada raha aktsiatesse ega muudesse äkilistesse varadesse. Isegi kui nad jäävad miinusesse, peavad nad reegleid täitma. Sama kehtib ka teiste investorite kohta, kes soovivad riskidest hoiduda.
Uus normaalsus
Aja jooksul viivad negatiivsed tootlused muidugi selleni, et hoiused vähenevad ja kulutamine kasvab. Ja just see ongi negatiivsete intressimäärade eesmärk: olukorras, kus pakkumine on nõudlusest suurem ja liigse säästmise juures tehakse liga vähe produktiivseid investeeringuid, asubki õige tasakaal kas madala või lausa miinusmärgiga intressimäära juures. Kui arenenud majandusi tabab seisak, võivad negatiivsed intressimäärad ka pikaajalistele võlakirjadele ollagi uus normaalsus.
Selle vältimiseks peavad keskpangad ja rahanduspoliitikud tegema kõik, et tekitada majanduskasvu ja positiiivset inflatsiooni. Paradoksaalselt eeldab see üht negatiivsete interessimäärade perioodi, mis sunniks hoiustamist vähenema ja tarbimise kasvule. Seejuures on tarvis ka riiklikke rahasüste nagu investeeringuid infrastruktuuriprojektidesse, millel on kõrgem tootlus, kui nende rahastamiseks kasutatud võlakirjadel. Mida kauem neid samme edasi lükatakse, seda kauem me ses pahupidi negatiivsete intressimäärade maailmas elame.
Copyright: Project Syndicate, 2015.
Seotud lood
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.
Äripäeva TOPid
Lisatud Läänemaa ettevõtete TOP
72 akadeemilist tundi, millest 32 ak/h auditoorne õpe ja 40 ak/h iseseisev e-õpe
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
