Putin ehitab oma liitu

Nädalavahetusel vahendas Venemaa uudisteagentuur Interfax, et Venemaa toiduohutuse järelevalveamet Rosselhoznadzor alustab Kreeka, Küprose ja Ungari toiduainetetööstuse ettevõtete inspekteerimist, et nendest ettevõtetest saaks kohe alustada eksporti, kui Venemaa ELi toidukaupadele kehtestatud sisseveokeelu lõpetab. Praegu käib ettevõtete nimekirja koostamine.

„Inspektsioonid algavad 6. aprillil Kreekast, jätkudes seejärel Küprosel ja Ungaris,“ teatas Interfaksile Rosselhoznadzori ametlik esindaja Aleksei Aleksejenko.

Juulis aeguvate sanktsioonide pikendamiseks on vaja kõigi 28 liikmesriigi heakskiitu.

Euroopa Liidus ei ole Venemaa osas ühtsust, nentis Interfax viitega eelpool nimetatud riikide poliitikutele, kes järjest häälekamalt kritiseerivad Euroopa Liidu praegust Venemaa poliitikat.

Sanktsioonid sõltuvad Minski lepingu täitmisest

Reedel lõppenud ELi Ülemkogul sidusid valitsusjuhid Venemaa suhtes kehtestatud majandussanktsioonide leevendamise või pikendamise Minski rahulepingu kõigi punktide täitmisega. Et Ukraina valitsuse kontrolli taastamine riigipiiri üle on ette nähtud aasta lõpuks, on justkui ära otsustatud, et selle ajani jäävad jõusse ka sanktsioonid. Otsust ennast aga veel ei tehtud. See on edasi lükatud ELi valitsusjuhtide juunis toimuvaks tippkohtumiseks.

„Juunis hindame olukorda,“ ütles Prantsusmaa president Francois Hollande. „Otsustasime mitte kiirustada, mitte ennatlikke otsuseid teha,“ vahendas Bloomberg.

Teisalt annab see ka Venemaa presidendile lisaaega ELi ühtsuse killustamiseks. 8. aprillil võõrustab Venemaa president Vladimir Putin Moskvas Kreeka peaministrit Alexis Tsiprast, kes esmaspäeval arutab Kreeka kriitilist rahalist seisu Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga.

Ülemkogul kiitsid ELi valitsusjuhid heaks energialiidu loomise idee, mis peaks piirama Venemaa võimalusi kasutada energiahooba liikmesriikide poliitika mõjutamiseks. Selleks on palju ära teha esmalt Euroopa Liidu enda piires, kus vajalikke ühendusi ühtse energiaturu toimimiseks pole isegi liikmesriikide sees, nagu on näidanud Saksamaa probleemid. Nii lubasid riigid kiirendada infrastruktuuri väljaehitamist. Ettevaatlikult liiguti ka sinnapoole, et tagada ELi väliste tarnijatega sõlmitavate lepingute suurem läbipaistvus ja täielik vastavus ELi seadustele. 

„See ei ole mingi tühi klausel,“ kinnitas Ülemkogu juht Donald Tusk, kes varem Poola peaministrina energialiidu ideed tugevalt tagant tõukas. Juba lähiajal tuleb Euroopa Komisjon välja konkreetsete ettepankutega.

Probleemid on liidule katsumuseks

Reedel, kui Brüsselis lõppes ELi tippkohtumine, toimus Kasahstani pealinnas Astanas Venemaa juhitud ja ELile vastukaaluks loodud majandusbloki Euraasia Liidu liidrite kohtumine. Ka seal räägiti vajadusest välistele ohtudele ühiselt vastu seista, mööndes, et nafta hindade langus, Ukraina kriis ja Venemaa vastased sanktsioonid on liidule kõvaks katsumuseks.

„Me ei ole varjanud, et probleemid on olemas,“ ütles Valgevene president Aleksandr Lukašenka, „See oli kohtumise põhjus.“

Kaubavahetus bloki liikmete vahel on liidust loodetud kasvu asemel kahanenud – Kasahstani valitsuse statistika järgi on kaubavahetus Venemaaga kahanenud 20%.

Venemaa rubla järsu languse tõttu devalveeris Valgevene jaanuaris oma valuuta ning ilmselt ootab ka Kasahstani tenget uus devalveerimine, kui aprillis toimuvad presidendivalimised on läbi. Vastasel juhul ei suuda Kasahstani tootjad konkureerida.

„Vajame ühist plaani raskuste ületamiseks,“ ütles kohtumist võõrustanud Kasahstani president Nursultan Nazarbajev agentuuri Bloomberg vahendusel.

Euraasia Liidule ühine raha?

Venemaa president Vladimir Putin tuli Astanas välja üleskutsega ühendada Euraasia Liidu riigid valuutaliitu.

„Arvan, et on aeg rääkida valuutaliidu loomise väljavaadetest,“ ütles Putin. „Õlg õla kõrval töötades on lihtsam vastu seista välistele finants- ja majandusriskidele, kaitsta meie ühist turgu.“

Kasahstani ja Valgevene liidrid teemat reedel avalikult ei kommenteerinud. Kumbki pole ideed innukalt toetanud, ehkki Valgevene 90nendatel aastatel isegi taolise kokkuleppe allkirjastas.

See tähendaks märkimisväärset suveräänsuse loovutamist. Pigem on Putini sõnad, et Kasahstan on väga lühikese ajalooga riik, külvanud Ukraina sündmuste valguses Euraasia Liidu liikmete vahele usaldamatust. Nazarbajev kordas reedel, et toetab Ukraina territoriaalset terviklikkust.

„Venemaa jaoks oleks see (valuutaliit – toim.) võimalus rubla staatust tõsta. See tähendaks mõjusfääri laienemist,“ kommenteeris BBC-le valuutaliidu ideed Alfa Banki peaökonomist Natalja Orlova, lisades, et rublale võiks see tähendada ka suuremat stabiilsust. Mida oleks aga võita Valgevenel või Kasahstanil, on vähem ilmne.

„Valuutaliit tähendaks neile riikidele teatud määral iseseisvuse loovutamist. Ilma, et see tagaks neile suurema stabiilsuse või suurema kapitali juurdevoolu. Sest rubla on jätkuvalt väga sõltuv nafta hinnast ning lisaks kannatab Venemaa praegu sanktsioonide pärast,“ ütles Orlova.

Venemaa majandus on tänavu esimest korda kuue aasta järel languses. Majandusminister Anton Siluanovi sõnul on aga halvimast üle saadud ja olukord stabiliseerumas.