Kümnetele ettevõtjatele võlgu jäänud ehitusfirma E&G saneerimiskava ei läinud läbi, mistõttu kardavad võlausaldajad, et asi lõpeb pankroti ja rahast ilma jäämisega.
- E&G omanik Artur Fjodorov on alltöövõtjate tule all, sest oodatakse võlgade tasumist. Fjodorovi hinnangul pole lugu nii mustvalge. Foto: Andras Kralla
Äripäev kirjutas eile, et
IRLi kuuluva ettevõtja Artur Fjodorovi ehitusfirma E&G on võlgu paljudele allhankijatele, Kreedixi hinnangul võib E&G alltöövõtjatele võlgu olla kokku kuni 1,5 miljonit eurot. Ka on ettevõttel probleeme mitme objektiga. Samas on tegemist eduka osalejaga riigihangetel: võidetud riigihankeid on E&G-l 2013. aasta algusest 32.
Kohus otsustas, et ei võta ehitusfirma E&G saneerimisavaldust menetlusse. Saneerija rollis olnuks Raul Vanem, kes polnud eile avalduse tagasilükkamisest kuulnud. Mis saab edasi, sõltub juba kohtu selgitustest. “Kas seis on liiga hea, et pole mõtet saneerida või on seis liiga hull,” lausus Vanem, kes kinnitas, et varasid E&G-l on.
Kohus põhjendas saneerimismenetluse algatamata jätmist sellega, et ettevõtte jätkusuutlik majandamine on võimalik ka saneerimiseta ning võlgnevused on E&G võimeline kõrvaldama tavalise majandustegevusega. Määruskaebuse võib esitada 15 päeva jooksul.
E&G saneerimise keeldumisest ei teadnud eile ka firma omanik Artur Fjodorov.
Ta on varem öelnud, et soovib teha kõik, et tagada E&G töötajate-koostööpartnerite huve ja täita oma kohustused. Samuti nimetas ta allhankijate ja Kreedixi räägitut laimuks.
Fjodorov leiab, et ehitusprojektide luhtaminekus ei saa süüdistada ainult peatöövõtjat. Probleem on paljuski hangetes odavuse peale mängimises.
“Tellija hankedokumendid on puudulikud, projektid on tihti vigased, mahutabelid eksitavad. Tellija on enda jaoks riskid maandanud,” rääkis Fjodorov. Ta lisas, et hanke odava hinnaga võitmine tähendab vajadust leida odavalt omakorda allhankijaid, kes võivad peatöövõtjat alt vedada, misjärel ebaõnnestub ka peatöövõtja.
Lootus kustumas
Timorvara omanik Väino Peets, kes tahab E&G-lt kokku umbes 76 000 eurot, lootis saneerimisele. Praegu on ta pigem kindel, et E&G tüürib pankrotti ja rahast tuleb suu puhtaks pühkida. “Arvan, et enamus arvab, et see asi lõpeb pankrotiga.”
TP-Katuse omaniku Tiit Paalbergi hinnangul on vaid kaks varianti: kas E&G maksab võlad või ei. “Kui ollakse omadega jamas, siis tehakse kohe midagi uut ja hakatakse objekte kõrvale kantima. Kui üritatakse saneerimisega midagi päästa, on see minu meelest mingil määral lollitamine,” rääkis ta.
Fjodorovi sõnul on varasemast piisavalt näiteid ehitusettevõtete edukatest saneerimistest, pidades silmas Eston Ehitust ja Evikot.
“Püüame ise ka võimalusi välja mõelda. Lahendusi on, aga ei oska hetkel rohkem kommeteerida. Teemat on vaja natuke kaardistada, aga eks ta Facio moodi on. Midagi ilusat väga ei ole,” ütles eile Marie Rosin, kes juhib Kreedix OÜ-d, mis esindab 15 võlausaldajat, kes tahavad E&G-lt umbes 350 000 eurot.
Suurtes võlgades firmal, mille saneerimisavaldus tagasi lükatakse, ei ole palju võimalusi, kuidas ettevõtet vee peale tuua, leiab NCC Ehituse endine juht Toomas Alle.
“Võlga saab tõenäoliselt kustutada kas investori kaasamise või uute paremate projektidega. Aga kas keegi tahab oma raha sinna alla panna – see on usalduse küsimus. Ehitusturg ei ole ka kõige paremas olukorras,” ütles Alle, kes kahtles juba varem, kas saneerimine on õige viis, mida E&G püüdma peaks.
Firma võib ka likvideerida, aga sellega ei haihtu võetud kohustused, rõhutas Alle. Kui E&G lõpetaks pankrotiga, ning omanik alustaks juba näiteks uue firmaga, siis võib ehitusturul jätkamine olla keeruline.
“Kõrvetada saanud koostööpartnerid ei tule enam naljalt proovima. Eesti on ka nii väike, et ikka teatakse ja kuuldakse. Samas ei ole midagi välistatud. Võib-olla osa töövõtjatest on raha kätte saanud ning teevad ka tulevikus koostööd,” rääkis Alle.
Kahtlustab põhjaminekut
Ettevõtte Tartu Ehitus suuromanik ja ehitusettevõtjate liidu juhatuse liige Aado Kivi on kuulnud E&G probleemidest. “Nõo muusikakool on just see objekt, kus on asjad hapuks läinud ja mitmed alltöövõtjad, kes töötavad seal, on ka meie partnerid ja hädas,” lausus ta. “Täna on ju pilt selge, et see asi lõpeb (E&G – toim) pankrotiga.”
Astlanda Ehitust juhtivale Kaupo Kolsarile seostub E&G nimi võlgujäämise, tööde poolelijätmise ja riigihangetel tehtud odavate pakkumistega. “Endal õnneks kogemusi ei ole, aga see jutt ehitajate seas liigub, et nad nii käituvad,” nentis Kolsar.
Investori saamine E&G päästmiseks võlatupikust oleks Aado Kivi hinnangul väga suur leid, sest ei ole paljusid, kes tahaksid ehitusse panustada – selleks peavad olema tugevad nii firma, struktuur kui juhid.
“Et kõrvalt nähtaks, et oli suur tööõnnetus-äpardus, mehed on igati tublid ja veavad välja. Aga kui üks firma käitub juba pikka aega turul nii, et teeb järjest alapakkumisi, siis ei saa muud strateegiat olla kui jätta alltöövõtjatele maksmata. Sellist lähenemist kultiveerib kahjuks ikka mitmeid-mitmeid firmasid,” ütles Kivi.
Fjodorov E&G-st on öelnud, et ei ole teinud hangetel sihilikult alapakkumisi – on olnud valearvestusi pakkumiste koostamisel. Kui suur on E&G võlg kõigile alltöövõtjatele, pole Fjodorovi sõnul veel selge, sõltudes mõnest pooleliolevast vaidlusest. “Pealegi on see kõigest üks number teiste ettevõtte olukorda kajastavate numbrite kõrval, näiteks, kui palju on teised ettevõtted E&G-le võlgu.”
Seotud lood
44 maksehäiret vaidlustanud ja samas ligi 5 miljoni eest võlgu oleva osaühingu E&G juht Artur Fjodorov on asutanud inkassoabi, mille eesmärk on aidata ettevõtetel võidelda inkassofirmadega. Fjodorov annab näpunäiteid, kuidas maksehäire lihtsa vaevaga vaidlustada.
Häbipostina toimiv maksehäireregister on küll mõjukas, kuid suurte kogemustega ärijuhid, kellel palju võlausaldajaid ja võlgu, on leidnud nutika ja lihtsa viisi sellest pääsemiseks. Selleks tuleb kõik võlateated vaidlustada.
Läinud sügisel pankrotistunud ehitusfirma E&G omanik Artur Fjodorov tuli välja uue äriplaaniga, pakkudes inkassofirmade vastu võitlemise teenust. Muu hulgas kogub Fjodorovi värske firma nõudeid, et esitada hagi Julianus Inkasso vastu.
Ligi üheksa aastat kehtinud saneerimisseadust peab eri osapoolte sõnul muutma, sest see on saanud saneerimiste põrumise tõttu plekilise maine.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.