OMX Baltic−0,74%270,77
OMX Riga−0,4%870,75
OMX Tallinn−0,18%1 741,29
OMX Vilnius−0,6%1 041,84
S&P 5000,1%6 001,35
DOW 300,69%44 293,13
Nasdaq 0,06%19 298,76
FTSE 100−0,92%8 050,18
Nikkei 225−0,4%39 376,09
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,94
GBP/EUR0,00%1,21
EUR/RUB0,00%104,12

OMX Baltic−0,74%270,77
OMX Riga−0,4%870,75
OMX Tallinn−0,18%1 741,29
OMX Vilnius−0,6%1 041,84
S&P 5000,1%6 001,35
DOW 300,69%44 293,13
Nasdaq 0,06%19 298,76
FTSE 100−0,92%8 050,18
Nikkei 225−0,4%39 376,09
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,94
GBP/EUR0,00%1,21
EUR/RUB0,00%104,12

11.05.15, 14:45

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kellel oli mullu suurim palgatõus?

Eelmisel aastal kasvas keskmine brutokuupalk kõigis kolmes Balti riigis ning seda mõjutas ennekõike keskmise brutopalga kasv.

Äripäev

SEB võrdles kolme Balti riigi brutokuupalka.

SEB võrdles kolme Balti riigi brutokuupalka. Foto: EPA

SEB analüütikute hinnangul paraneb tööturu olukord jätkuvalt, hoolimata majanduskasvu aeglustumisest ja madalamast tööhõive kasvust. Eelmisel aastal mõjutas keskmise brutopalga kasvu kõigis Balti riikides miinimumpalga tõus.

Lätis kasvas keskmine brutopalk enim - aastaga 6,8protsenti. Eestis palkade kasv võrreldes 2013. aastaga veidi aeglustus. Leedus tõusis keskmine brutopalk 4,6 protsenti, mis oli vähem kui teistes Balti riikides.

Eestis on palgad tõusnud kõige enam elektri-, gaasi-, auru ja konditsioneeritud õhuga varustajatel – keskmine palk kasvas võrreldes 2008. aastaga 49,1 protsenti. Mäetööstuses tõusis keskmine palk 36,8 ning põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse palgad tõusid 31,7 protsenti. Muud teenindusvaldkonnad näitasid viimase kuue aasta halvimaid näitajaid, kuna seal langes palk võrreldes kriisieelse ajaga 5,8 protsenti.

Läti statistikaameti andmetel on olnud parima tootluse ja kõrgeima palgatõusu määraga sektorid viimase viie aasta jooksul teenindusvaldkond (keskmine palk on võrreldes 2008. aastaga 49 protsenti suurem), põllumajandus, metsandus ja kalandus (25 protsenti) ning kinnisvaraäri (24 protsenti). Haridusvaldkonnas ja avaliku halduse valdkonnas töötavate inimeste palgad jäävad alla kriisieelse taseme – nende sektorite keskmine palk on vastavalt 7,5 ja 1,5 protsenti madalam, kui 2008 aastal.

Leedus toimus suurim palgatõus kriisiaegsel ja -järgsel perioodil info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtetes (võrreldes 2008. aastaga 37,5 protsenti), veevarustuse ja jäätmekäitluse valdkonnas (22,2 protsenti) ning majandussektoris, mis hõlmab põllumajandust, metsandust ja kalandust (17,7 protsenti). Palgastatistika järgi läheb kõige halvemini ehitussektoril (keskmine palk on võrreldes 2008. aastaga 10,6 protsenti väiksem) ja avalikul haldusel (2,3 protsenti väiksem).

Äripäev

Seotud lood

Sisuturundus

01.11.24, 09:20

Juhtimine tasakaalus: Tiina Käsi teekond ja õppetunnid Nordea tipus

Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.