Tööhõive tipus, majandus tupikus

"Siin on mingi paradoks, aga olukord, kus tööhõive määr on kõrge ja majandus ei kasva, ei kesta järgnevad aastad. Praegune on ühe-kahe kvartali pilt. Kui see nii edasi kestaks, kus majandus on sisuliselt nulli kasvuga, siis ilmselgelt ei saa tööhõive nii kõrgele jääda. Miski peab muutuma," rääkis TTÜ majandusteadlane Rainer Kattel.

Nimelt avaldas statistikaamet eelmisel nädalal kaks vastuolulist näitajat. Tööhõive määr tõusis 61,1 protsendilt 63,3-le, mis on koguni viimase 15 aasta parim näitaja. Töötus on aastaga kukkunud 8,5 protsendilt 6,6 protsendile. Samas majandus seisab sisuliselt paigal. Eesti SKP kasvas selle aasta esimeses kvartalis võrreldes läinud aasta sama ajaga esialgsetel andmetel kõigest 1,2 protsenti.

Liigmadal tootlikkus

Katteli hinnangul mängib erilist rolli tootlikkus, selle taha jääbki majanduskasv laiemalt võttes toppama. "Järelikult me ei oska teha kaupa, mida kallilt müüa. Eksportturud peavad kasvama, mis meist päriselt ei sõltugi - kui Soome majandus ei kasva, siis ei ole midagi teha," ütles Kattel. "Samuti on oluline töötajate ja juhtide kvalifikatsioon. Siin on kätte jõudnud piir, mis on majanduskasvu oluline takistus."

Reformierakonna ja riigikogu liikme Aivar Sõerdi sõnutsi tuleks ära oodata statistikaameti juunikuine täpsustatud info SKP kohta, seni on raske põhjapanevaid järeldusi teha. "Arvatakse, et see kasv võib olla suurem kui 1,2 protsenti, sest nominaalne kasv on kiirem ja maksud on hästi laekunud," ütles ta. "Suurema osa majanduskasvust annab tõusnud sisenõudlus."

Inimesed hakkasid liikuma

Ehitusmaterjalitootja ja ühe suurema eksportija Krimelte juht Alar Salum arvab, et majanduskasv on väike, sest ettevõtted alles loovad põhja, et oma eeldatavat mahtu täita. "Meie esimese kvartali müük on olnud väiksem kui aasta tagasi, aga me ei ole inimesi koondanud, sest teame, et hooaeg on alles algamas."

Viimasel ajal on Salum märganud, et inimesed vahetavad julgemalt töökohta - aasta tagasi oli töötajate liikumist tunduvalt vähem. "Inimesed ei ole enam töökohas kinni, otsitakse paremaid võimalusi või usutakse, et need on olemas," lausus Salum.

Plastitootja Promens juht Indrek Ojamaa kinnitas, et ka neil on kaadrivoolavus kiirenenud. Küll aga on väga raske selgitada, miks tööhõive paranedes ei ole õnnestunud suuremat majanduskasvu saavutada. "Võimalik, et majanduskasv on tulnud valdkondadest, kus ei ole tegemist väga tööjõumahuka tootmisega," oletas Ojamaa, kes ei oska pakkuda, kuidas valitsus võiks majandusele hoogu anda. "Ma ei usu, et lühiajaliselt saaks midagi ette võtta, nägemaks lähiaastatel majanduses muutust. Oluline on majanduskeskkonda mitte rikkuda."

Töötajate arvu hüpe

Statistikaameti andmetel on hõivatus kõrgeim tertsiaarsektoris - näiteks kaubanduses, majutuses, riigivalitsemises, hariduses ja iluteeninduses-, kus töötab 413 900 inimest ehk 66,4 protsenti kõigist tööga hõivatutest. Sektorisse on aastaga juurde tulnud üle 9000 inimese.

"Ilmselgelt on siin seos üldise tarbija kindlustundega. Kui finantsolukord on stabiliseerunud, hakatakse ka rohkem kulutama," kommenteeris Salum.

Töötlevas tööstuses, energeetikas ja ehituses on töötajaid 184 500, mullu oli see arv 179 200. Põllu- ja metsamajandus, jahindus ning kalandus on 24 700 töötajaga jätkuvalt kõige kehvemas rollis.

Kaubandusketi Maxima brändi- ja kommunikatsiooniosakonna direktor Ty Lehtmäe tõdes, et tööhõive määr on kõrge. Ettevõte otsib kõige rohkem kassiir-müüjaid. "Pidevalt on töökohti rohkem kui töölesoovijaid," nentis Lehtmäe ja lisas, et kui võrrelda sektoreid, siis tegelikult on kvalifitseeritud tööjõupuudus kõikjal ja kõikidel palgatasemetel. "Tõenäoliselt on töökäte puudus üks põhjuseid, mis teatud ulatuses võib majanduskasvu pärssida."

Maxima töötajate arv püsis 2014. aastal aasta varasemaga peaaegu samal tasemel ehk 3550 inimese ringis. Lehtmäe põhjendas seda sellega, et eelmise aasta jooksul langesid Maxima kaupluste avamised aasta lõppu ning aasta vältel olid ka mõned kauplused renoveerimiseks ajutiselt suletud. Tänavu aprilli lõpu seisuga on Maximal töötajaid juba üle 3800, seda tänu uute supermarketite ja kaupluste avamisele.

Valitsuse nõrk panus

Sotsiaalmaksu langetamine ühe protsendi võrra ei ole Indrek Ojamaa sõnutsi ettevõtjale eriline tugi, kuigi võib veidi tööjõukulude kasvu kompenseerida. "Mõju on aga marginaalne. See ei too läbimurret."

Alar Salum Krimeltest arvab, et majanduskasv oleks jõudsam, kui panna paika arenenud riikides levinud sotsiaalmaksu lagi, mis tooks siia kallimat tööjõudu nõudvaid ametikohti.

"See on pikema vinnaga asi. Nende töökohtade tekkimine võtab aega, aga pikemas perspektiivis elavdaks meie majandust," ütles Salum. "Peaasi, et nokk oleks ülespoole - trend positiivne. Et oleksime Euroopa keskmisest majanduskasvust kogu aeg natuke ees."

Majanduskasvu toidab kindlasti tööstus, millega Salum ise seotud on. "Nii-öelda seksikamad valdkonnad nagu IT ja start-upid võivad kunagi tulevikus kasvu anda, aga kahe jalaga maa peal toimetamine on kindlasti tööstus," leiab ta.

Sotsiaalmaksu lae kehtestamine puudutaks majandusteadlase Rainer Katteli hinnangul väheseid ettevõtteid, seega ei näe ta sel mõtet. "Kui räägime viie aasta perspektiivis, siis vaevalt sellest majandusele kasu tuleks," sõnas ta.