Maanteeameti infotehnoloogia osakonna juhataja Imbi Kivi-Sild ütles Nortali sotsiaalse eksperimendi kohta, et selline "tõestamine" ei paranda ettevõtjate ja riigi suhteid, kuid pakkumuste tagasivõtmise eest avaldatakse Nortalile tänu.
- Tarkvaraarendaja Nortali kontor Foto: Eiko Kink
„Usume, et sellisel moel "tõestamine" ei paranda ettevõtjate ja riigi suhteid. Seda kõike oleks saanud palju mõistlikumalt teha ning teineteist austavalt. Ettevõtted, kes ise viitavad olukorrale, kus madalam hind ei ole parim kriteerium, kuid samas sellisel moel seda tõestavad, ei ole avatud partnersuhetele,“ ütles Kivi-Sild Nortali juhatuse esimehe
Priit Alamäe Postimehes avaldatud arvamusloo kommentaariks.Nimelt sõnas Alamäe, et maanteeameti 6,3 miljoni euro suurusel IT-teenuste hankel mitme pakkumustega keskmise hinna kõrgeks ajamise põhjuseks oli sotsiaalne eksperiment. Sellega sooviti juhtida tähelepanu riigihangete korraldamise kitsaskohtadele. Alamäe kinnitusel üritas Nortal probleemidele eelnevalt ja konstruktiivselt maanteeameti tähelepanu juhtida, kuid vastustest selgus, et tegelikult ei ole asju läbi mõeldud ja küsimused põrkavad teflonile.
Kivi-Sild kinnitas, et Nortal esitas hanke käigus küsimusi, millele maanteeamet ka vastas. „Oleme pidevalt otsinud võimalusi, kuidas hangete võitjate selgitamisel ei oleks ainukeseks kriteeriumiks madalam hind. Antud hankemeetodit kasutati ka kaks aastat tagasi ning sellega olid turuosalised väga rahul. Meie põhisuund oli ja on ka praegu, et ka väiksemad ettevõtted saaksid osaleda riigihangetel ning seda kõike vastavalt riigihankeseadusele ja läbipaistvatele kriteeriumitele,“ lisas ta.
Kivi-Sild tänas ka Nortalit pakkumuste tagasivõtmise eest, märkides ka, et maanteeamet ei ole nimetatud riigihankes ühtegi otsust teinud, analüüs käib ning hinnatakse kõiki võimalusi.
Äripäev kirjutas eelmisel nädalal artiklis
"Nortal tegi maanteeameti hankel rehepappi", et suur ja tuntud Eesti tarkvaraarendaja - Nortal võib maanteeameti 6,3 miljoni eurose IT-hanke võita konkurentidest kõrgema hinnaga, sest trikitas ameti heas usus tehtud hanketingimused enda kasuks.
Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson kommenteeris siis, et Nortal on ilmselgelt vales kohas kavalust kasutatud, see ei aita kuidagi kvaliteedile kaasa. „Ka äriettevõtted peaksid õppima eetilist riigimehelikkust. See on vale koht, kus demonstreerida oma intellektuaalset keskmise hinna arvutamise oskust,“ märkis Adamson.
Maanteeameti IT-hankel pakkumuse teinud CGI Eesti juht Avo Kask sõnas aga Nortali trikitamist kommenteerides, et see on eetiliselt kahtlane käitumine.
Net Groupi juht Priit Kongo teatas, et on hämmingus Nortali käitumisest ja kurb maanteeameti pärast, keda eksperimendis ära kasutati. Tema hinnangul ei ole
Nortali juhi Priit Alamäe selgitus maanteeameti hankel trikitamises piisavalt põhjendatud, sest kehtiv riigihangete seadus annab kõikidele huvitatud osapooltele võimaluse hanketingimuste vaidlustamiseks enne pakkumise esitamist.
„Oleme seda isegi teinud juhtudel, kui oleme näinud, et tellija on teinud mõne võimaliku vea või hange võib riivata pakkuja huvisid. Maanteeameti hanget ei vaidlustatud. Ei usu, et kõik teised pakkujad ei osanud hankekutset lugeda. Pigem on enamusel Eesti infotehnoloogia vallas toimetajatel kujunenud välja ühesugused ärieetilised normid, mis ei luba minna absurdini,“ selgitas Priit Kongo oma seisukohta.
Seotud lood
Nortali töötajad ostsid eelmisel nädalal ettevõttes seni investeerimisfondidele kuulunud 50protsendilise osaluse välja, suurem osa Nortalist kuulub nüüd firma juhile Priit Alamäele.
Kuigi mõni aasta tagasi tehti maanteeametis suurpuhastus, levivad seal taas hallid altkäemaksuskeemid.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.