Junckeri fond pakub erafirmadele riskiraha

Taotluste esitamiseks ei pea ära ootama, kuni kolme aastaga Euroopa majandusse 315 miljardi eurost rahasüsti kavandav fond septembris käivitub, rääkis Äripäevale reedel Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen, kes on täna-homme Tallinnas ja tutvustab uut võimalust.

Euroopas ei ole isegi negatiivsed laenuintressid investeeringutele elu sisse saanud, mida suudab teha Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI), probleem on äkki muus kui rahas?

Just, meie eesmärk ei olegi turule likviidsust lisada. Tagasiside finantssektorist ütleb, et Euroopal on vähe riskikapitali. EFSI pakub riskide jagamise võimalust, mis peaks julgustama erasektorit reaalmajandusse investeerima.

Põhjused, miks erasektor rohkem ei investeeri, on riigiti erinevad. EFSI ei ole võluvits, mis kõik probleemid lahendab - iga liikmesriik ja meie ELi tasandil peame andma oma panuse. Kuid riskikapitali puudus on see probleem, millega tegeleb EFSI.

See on siis erinevus olemasolevatest instrumentidest?

Jah, osaliselt. Euroopa Investeerimispangal on olemas Euroopa Investeeringute Fond (EIF), mis pakub väikeettevõtetele riskikapitali. Kahekordistame selle raha, mis on EIFis mõeldud väikeettevõtetele. Uus element on see, et julgustame Euroopa Investeerimispanka (EIB) rohkem riski võtma ja loome selleks eelduse.

Kuidas väike riik nagu Eesti uuest instrumendist kasu saab?

Selleks on vaja kohalikku vahendajat - kommertspanka, väikeettevõtete sektoris tegutsevat riiklikku investeerimisfondi, innovatsioonifondi vms. Nii kavatseb toimida enamik liikmesriike – kasutada oma riiklikke arengupanku või erasektori riskikapitali fonde, mis saavad hankida raha EIFist. See on üks mu peamisi sõnumeid – hoolitsege, et erasektor ja riiklikud fondid teaksid, et väikeettevõtetele on nüüd rohkem riskiraha pakkumisel.

Soome taastuvenergial töötava tselluloositehase projekti on EIB juba heaks kiitnud kui võimaliku EFSI projekt. Mis on edu võti?

EIB on jah „lattu tootnud“ paar projekti. Erafirma on esitanud EIB-le laenu või laenugarantii taotluse, EIB on leidnud, et see on nn kõrgema riskiga projekt ja otsustanud, et kui EFSI käivitub, võiks projekt sinna sobida.

Kriteeriumid – esiteks peab olema erasektori investeering või era- ja avaliku sektori ühisprojekt. See peab olema kõrgema riskiga, millel on raske kogu rahastust turult saada. Projekt peab olema majanduslikult tasuv.

Me räägime laenudest ja garantiidest või omakapitali investeeringutest, EFSI toetusi ei anna. Sellega tegelevad struktuurifondid.

Investeering peaks toetama ELi teisi strateegilisi eesmärke.

Eestil oli algses projektide nimekirjas palju põlevkivi-, ehk fossiilse kütuse sektori projekte. Vastab see EFSI põhimõtetele?

Energiasektor on üks prioriteet EFSI rahastusele, rõhk on taastuvenergial ja energiasäästul, kuid vastus pole mustvalge. Samaaegselt soovime parandada ka energiajulgeolekut. EFSI võib osaliselt rahastada näiteks gaasitorude rajamist, ka gaas ei ole roheline energia.

Soome peaministrina tõukasite koos Eesti toonase peaministri Andrus Ansipiga tagant e-teenuste piiriülest kasutust. EFSIs on see ilmselt samuti fookuses?

Just. Mul on hea meel, et Andrus selle valdkonna eest vastutab. Eesti on digitaalse majanduse vallas üks kõige kaugemale jõudnud riike Euroopas ja teab, millele keskenduda. Seal on samuti infrastruktuuri vaja - EFSI saab jagada erasektori riski lairibavõrkude väljaehitamisel maapiirkondades.

Kas riigid plaanivad ühisprojekte? Näete Eesti-Soome koostööd?

See oleks väga hea, kui liikmesriigid plaaniksid selliseid investeeringuid koos – olgu energiajulgeolekus või transpordis. Kuid taas tuleb meeles pidada, et see peab olema erasektori või erasektori ja riigisektori ühisinvesteering.

Tunnel Tallinna ja Helsingi vahele?

Praegu on see alles idee tasandil, aga ma ei ütle, et see ei võiks kunagi teoks saada.

Balti ja Põhjala riigid võiksid võtta Põhjala Investeerimispanga (NIB) oma regiooni investeeringute platvormiks. Sisuliselt on see spetsiaalne investeeringute kanal, mis eraldab ressursse kõrgema riskiga erasektori projektidele, kasutades EFSI riskirahastust. Mõnes riigis paneb isegi erasektor – näiteks kindlustusfirmad - taolisesse vahendajasse kapitali. Struktuur on olemas, pole vaja aega kulutada ja pangal on ka omad ressursid riskiinvesteeringuteks, nii ei pea valitsused nappe vahendeid kulutama. Tahan seda mõtet Eestis arutada.

Olete väisanud üle 20 riigi, milline on tagasiside?

Väga julgustav. Aga igal pool näen, et erasektoris on vähe infot selle fondi kohta. Mida rohkem erasektor sellest võimalusest teab, seda enam saavad nad seda kasutada. Väikeettevõtete rahastus paistab probleem olevat igal pool, eriti omakapitali investeeringud ja riskikapital on samuti napp ressurss.

Finantssektor on kõige rohkem olnud huvitatud läbipaistvast projektide portaalist, mis on selle plaani teine osa. Investeeringute plaanil on nimelt kolm elementi – üks on fond ja teine ühisturu süvendamine ja laiendamine. Nende vahel on projektide portaal, mis tähendab, et me loome üle-euroopalise investeerimisprojektide portaali, kus oleksid nii erasektori kui ka era- ja avaliku sektori ühisprojektid. Nii oleksid projektid paremini nähtavad ja saaksid hõlpsamini rahastust.

Institutsionaalsed investorid on öelnud, et neil on hea meel, et me ei taha turule likviidsust juurde pumbata. Et toome uue elemendi – riskirahastuse.

Kui huvitatud on valitsused fondi lisaraha panemisest ja kas nad saavad siis osaleda projektide valimisel?

Valitsused ei pane raha EFSIsse, kuid kuus riiki on loonud regionaalse või oma riigi investeerimisplatvormi ja eraldanud sellele ressursse. Platvorm valib projektid. EFSI ei aita valitsustel investeerida riiklikku infrastruktuuri. Rahvuslikud investeerimisvahendid, kui nad tahavad kasutada EFSI raha, peavad keskenduma kõrgema riskiga erasektori projektidele. Nii ei vali projekte mitte valitsused, vaid projekt, mis võiks saada rahvusvaheliselt platvormilt rahastust, peab vastama EFSI kriteeriumidele.

Alguses saadi valesti aru, mõned valitsused arvasid, et loomisel on uus struktuurifond, mis annab toetusi. Teised saatsid pika riiklike investeeringute nimekirja, mis ei täida EFSI tingimusi. Samuti saadi valesti aru, et valitsused valivad projektid. Nüüd on rohkem mõistmist, et EFSI on riskirahastuse instrument erasektori või era- ja avaliku sektori investeerimisprojektidele, mis peavad vastama kriteeriumidele.

See esialgne projektide nimekiri, mis koostati läinud aasta lõpus kogumahus 1,2 triljonit eurot, mis sellest saab?

Eesmärk oli hinnata investeerimisvajadust ja selgitada välja, kas on häid projekte. Oli ju üldine arusaamine, et investeeringuid oleks rohkem, kui oleks häid projekte. Laekus üle 2000 projekti, neist palju häid, kuid palju oli ka puhtalt riiklikke investeeringuid, mis EFSI kriteeriumide järgi ei kvalifitseeru. Nimekirja koostamisega saime vastuse, et häid projekte on, mis saaksid rahastust, kui need vaid üles leitaks. Selleks see portaali loomine.

Nimekiri ei ole lõplik ja see oli vaid esialgne loetelu, mis ei vii automaatselt ühegi projekti elluviimiseni.

Milline on ajakava?

Juunis ootame kinnitust Euroopa Parlamendilt, siis Ülemkogult. Seejärel algab kohe inimeste palkamine investeeringute komiteesse. EFSI võiks käivituda septembris.

Ja projektide kaalumine juba käib?

EIB hindab projekte ja teeb eelrahastuse otsuseid enne septembrit omal riskil. See on üks sõnumeid erasektorile, et kui arvate, et vajate riskirahastust, pole vaja septembrini oodata - võite juba EIBga ühendust võtta.

Kuidas vältida, et ELi toel ei ehitata jälle „valgeid elevante“?

Selle tagab fondi iseloom - fookus on majanduslikult tasuvatel, kuid kõrgema riskiga projektidel. EFSI ei anna toetusi, vaid rahastab ainult erasektori või era- ja avaliku sektori ühisprojekte. Erasektor ei investeeri reeglina mõttetutesse asjadesse. Väga tähtis on muidugi investeerimiskomitee inimeste professionaalne tase, sest nemad hindavad projektide elujõudu ja seda, kas need saaksid rahastust ka kuskilt mujalt. See on erinev struktuurifondide kasutamisest, kus on olnud ka halbu näiteid.

Mida tehakse erainvestorite jaoks regulatiivse keskkonna parandamiseks?

Mõned näited. Esiteks Andruse digitaalse ühisturu loomine, siis energialiit, kus reeglite ühtlustamine aitab ergutada investeeringuid. Kolmas on kapitaliturg, kus keskendume VKE-de rahastamisele, neljas avaliku sektori hanked.

Oleme saanud tagasisidet kindlustusfirmadelt, kes ütlevad, et liiga madalad intressid on neile probleem ja nad vajavad võimalust investeerida kõrgema tootlusega projektidesse. Nad tahaksid rohkem investeerida infrastruktuuri projektidesse, kuid praegune regulatsioon seab piirid. Oleme asunud uurima võimalusi reeglite muutmiseks. Kui saaksime seda teha, ergutaks see märkimisväärselt investeeringuid juba lühikese aja jooksul.

Kas see puudutab ka pensionifonde?

Pensionifondid on tagasiside järgi veel raskemas seisus. Aga mingit protsessi pole praegu käimas, mis pensionifonde puudutaks.

Mida selle rahaga on realistlikult võimalik saavutada – see on vähem kui ELi tegelik investeerimisvajadus ühes aastas?

EFSI ei kata kogu investeeringute puudujääki. See on aastas üle 300 miljardi euro, fond näeb ette investeeringuid 300 mld ulatuses kolme aasta jooksul. See rõhutab vajadust tegeleda nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil muude probleemidega, mis investeeringuid tagasi hoiavad. Kui meie eesmärk õnnestub, on mõju hinnanguliselt 1% SKPst, mille tulemusel tekiks 1,2 mln töökohta.

Lisaks on majandus osaliselt psühholoogia – kui suudad investeeringuid ergutada, võib sel olla positiivne mõju üldisele mõtteviisile, mis ergutaks ka teisi investeerima.

Milles näete peamisi riske?

Läbirääkimised said nüüd ühele poole – edasine sõltub elluviimisest. Peamine takistus võib olla see, et erasektoril pole EFSI kohta piisavalt informatsiooni ja pole veel aru saadud, milliseid uusi võimalusi pakutakse.

Omaette tegur on meid ümbritsev majanduskeskkond. Me ei saa rahule jääda, kui eelarvedefitsiidid ja võlad on suured. Peame hoidma usaldust ja hoolitsema majanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse eest.

Nii et kärbete aeg Euroopas ei ole läbi?

See ei ole läbi, kui võlg või defitsiit on liiga kõrge.

Mida arvate Soome uue valitsuse värskelt avaldatud strateegiast Soome jaluletõstmiseks. Kas näete, et neil on eeldusi vajalikud reformid edukamalt läbi viia kui õnnestus algselt Teie juhitud valitsusel?

See annab lootust. Siht on jätkata kulude ja tulude tasakaalustamist. Vajadus selleks on väiksem, kui oli minu valitsusel, kuid sihtmärk on jälle eest ära liikunud. Meie täitsime alati oma eesmärgid, kuid majandus meie ümber ei toibunud nii kiiresti kui prognoositi. Keskendutakse õigetele asjadele - mitte ainult eelarve kulude ja tulude tasakaalustamisele, vaid ka investeeringutele ja struktuursetele muutustele.