Ametiühingud keeldusid tööandjate pakutud palgatõusust

Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanek oli tõsta miinimumpalk kahe aasta jooksul 448 eurole. Seejuures tõuseks miinimumpalk 2016. aastast 417 eurole ning 2017. aastast oleks miinimumpalk 448 eurot. Praegu on miinimumpalk 390 eurot.

Eestis lepivad miinimumpalgas kokku sotsiaalpartnerid Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit. Läbirääkimised jätkuvad kahe nädala pärast.

Tööandjate keskliidu juhi Toomas Tamsari sõnul ei saa miinimumpalka järsult tõsta, sest sellest kannatavad kõige rohkem madalapalgalised. “Palkade kasv saab ikkagi tulla sellest, kui tekivad targemad töökohad ja inimeste kvalifikatsioon tõuseb,” ütles Tamsar.

“Miinimumpalga jõuga ja hüppeliselt tõstmine lööb kõige valusamalt just madalapalgalisi, kelle töökohad kaovad, kuna ettevõtted kolivad odavamatesse riikidesse või on lihtsalt sunnitud uksed kinni panema. Saata paarkümend tuhat inimest töötuna koju ja loota, et nad õpivad ümber ja siis tulevad kõrgema kvalifikatsiooniga tagasi tööjõuturule – see ei toimi. Lisaks on see raske koorem ühiskonnale,” rääkis ta.

Tööandjate keskliidu juhi sõnul ei tule näiteid kaugelt otsida: 2010. aastal otsustas Sloveenia valitsus tõsta alampalka 23% võrra ja tagajärjed olid rasked. Ta selgitas, et ettevõtetel ei olnud enam raha investeeringuteks, arendustegevused peatati, välisinvesteeringud vähenesid. Aastaga kukkus Sloveenia rahvusvahelises konkurentsivõime edetabelis 32. kohalt 52. kohale, tahapoole Venemaast. Sloveenia ei ole oma positsiooni siiani suutnud taastada, olles edetabelis 49. Eesti on samas 31. kohal.

„Mõjud tööjõule olid valusad. Kiiresti kadus 7000 töökohta, järgevatel aastatel veel 11 000, noorte tööpuudus suurenes 25 protsendile. Süvenes pikaajaline töötus: tänased töötud on selles olukorras olnud kauem kui aasta,“ loetles Tamsar.

Eesti Tööandjate Keskliit on seisukohal, et Eestis tuleb miinimumpalka tõsta, kuid seda ei saa teha liiga järsult. „Leiame, et iga töökoht, iga töötav inimene on Eestile oluline,“ ütles Tamsar. „Eesti liigub targema majanduse poole ja kvalifikatsiooni mitte nõudvad töökohad kaovad tasapisi niikuinii. Hüppeline alampalga tõstmine ei aita sellele protsessile kaasa, vaid lükkab suure hulga inimesi töötu staatusesse ja nõrgendab Eesti ettevõtlust. Nõrgad ettevõtted aga investeeringuid ei tee ja targemaks ei arene.“

Keskliidu teatel on Eesti miinimumpalk 390 eurot praegu üks suuremaid Ida-ja Kesk-Euroopas, kõrgem on see vaid Sloveenias (743 eurot), Poolas (409 eurot) ja Horvaatias (395 eurot). Lätis ja Leedus, kes on Eesti peamised konkurendid töökohtade pärast, on miinimumpalk vastavalt 360 ja 300 eurot.