Talvik: osa andmeid automaatselt valed

Järgneb intervjuu Talvikuga:

Te ise ei ole veel deklaratsiooni esitanud, kas on meelest läinud või võtate täitmist rahulikult?

Sellega on nii, et uutel riigikogu liikmetel, kes ei ole varem deklaratsioone esitanud, on selle esitamisega aega 30. juulini. Hiljuti tuli deklaratsioonide küsimus ka riigikogu juhatuses jutuks ning inimesed ei saa aru, miks peab deklareerima neid andmeid, mis erinevatest avalikest registritest on niigi näha. See on täiesti õige märkus. Me kindlasti proovime reformida deklareerimist selliselt, et seal oleks ennekõike ikkagi märgitud need huvid, mida avalikest registritest kätte ei saa ja mille kaudu väljendub kõige suurem korruptsioonioht.

Praegu on deklaratsioonide täitmine üsna loominguline, mõni paneb kirja ka abikaasa autod, aga on terve rida neid, kes oleksid justkui jalamehed, kuigi sõidavad autoga ringi. Tõenäoliselt nad sõidavad siis firmaautodega. Mina isiklikult võtsin auto firma arvelt maha.

Need asjad tuleks aga küll üle vaadata. Sest on majanduslikke suhteid mida on üliraske kontrollida. Näiteks kui varad viiakse välismaale või võetakse eraisikult ilma lepinguteta laenu. Ka Euroopa Nõukogu korruptsioonivastase riikide ühenduse GRECO üks etteheidetest meile oli, et majandushuvide deklaratsioonides on nõrku kohti sees. Tore, et see on digitaalne, aga seal on punkte, mis ei kajasta tegelikku olukorda.

Kas andmed tulevad deklaratsiooni automaatselt?

Osa andmeid tuleb automaatselt ja mis on kurb, et nendest osa andmeid pidi olema automaatselt valed. Siin on nõrgad kohad sees ja see vajab täiendamist. Veel on ette heidetud, et laenud ei kajastu automaatselt.

Kas siis tähelepanematusest jätab mõni poliitik laenu märkimata ja kinnitab deklaratsiooni ära?

Tere hommikust, tähelepanematusest jätad laenu märkimata! See on üks oluline asi, mis minu arvates peab kindlasti deklaratsioonis sees olema. Autod täpselt samamoodi. Kui auto ei ole sinu oma, siis ikkagi tuleb seda kasutamise korral deklareerida. See on ikka täiesti hämmastav, et arusaam korruptsioonist on Eesti ühiskonnas endiselt seinast seina.

Meil ei ole lobistamise reeglid kirjas, aga lobistamisest hakkab poliitiline korruptsioon peale. Ehk lobistamine iseenesest ei ole halb, aga kui see ei ole läbipaistev, siis sealt hakkavad paljud probleemid pihta. Meil endal komisjoniski saavad inimesed nendest asjadest nii erinevalt aru. Meie esimene ülesanne ongi inimesi harida. Rääkimata sellest, et kui keegi mõnes komisjonis kaitseb üht või teist seisukohta, siis tuleks tal kõigepealt deklareerida, et ma olen kohtunud nende ja nende inimestega või ma esindan selle grupi huve.

Lobistamise reeglite tegemine on ju nii habemega lugu, aga erilist huvi ja initsiatiivi tegelikult näha ei ole.

Minul on huvi, aga see kõik põrkab vastu seina, sest need reeglid teevad asjad ebamugavamaks. Sa pead oma harjumuslikke asju hakkama ümber mõtestama. Samuti hakatakse kohe vastu argumenteerima, et Eesti ühiskond on nii väike ja me tunneme kõik kõiki. Aga kui sa istud komisjonis, siis ütlegi, et ma olen sel teemal kohtunud nende ja nendega.

Teine ja suurem teema on parteide varjatud rahastamine. Ma juba selle kahe kuu jooksul olen siin näinud, kuidas seadused lähevad millegipärast väga lihtsalt läbi.