Euroala rahandusministrid väljusid ilma Kreekata peetud nõupidamiselt sõnumiga, et rahaliit on praegu igasugusteks võimalikeks vapustusteks paremini valmis kui enne üleilmset finantskriisi.
- Eurogrupi rahandusministrid täna Brüsselis Foto: EPA
„Oleme paremas seisus kui (USA investeerimispanga – toim.) Lehman Brothers kollapsi järel,“ ütles Iirimaa rahandusminister Michael Noonan. „Palju tugevamad kui siis, kui Kreeka sai oma programmi, kui Iirimaa sai programmi ja Hispaania.“
Sellest ajast on loodud pangandusliit, tugevdatud majanduspoliitika koordineerimist, loodud kriisitõrjemehhanismid nagu EFSF ja ESM. Ning välisabi vajanud riigid on teinud olulisi struktuurseid reforme, loetles Noonan.
„Euroala riigid kavatsevad täies mahus ära kasutada kõik olemasolevad instrumendid, et säilitada euroala terviklikkus ja stabiilsus,“ kinnitasid ministrid, lisades, et teevad seda kõike lisaks Euroopa Keskpanga võimalikele sammudele, mida keskpank ise otsustab.
„Ma ei näe mingit nakkusohtu,“ tõrjus Soome rahandusminister Alexander Stubb kohtumiselt lahkudes.
Stubbi sõnul on praegusest seisust edasi kaks peamist ülesannet – püüda aidata Kreekat ning kaitsta ülejäänud euroala. Ühisavalduses kinnitasid ministrid, et on valmis astuma otsustavaid samme rahaliidu edasiseks tugevdamiseks.
Samuti märgib ühisavaldus, et kuna Kreeka abipakett lõpeb, ei ole Kreekal enam juurdepääsu euroala päästemehhanismide vahenditele, „nõudes Kreeka valitsuselt meetmete rakendamist“ et „tagada Kreeka finantssüsteemi stabiilsus“. See on viide terendavatele piirangutele kapitali liikumisele.
„Me ei pea ootama, mis esmaspäeval juhtuma hakkab. Kriis on juba alanud,“ ütles Iiri rahandusminister Michael Noonan viidates teadetele, et kreeklased pankadest sularaha välja võtavad ning autokütust varuvad.
Kreeka on tänaste arengute järel aga endiselt rahaliidu liige, rõhutasid ministrid.
Keerulises seisus on nüüd Euroopa Keskpank, millel tuleb otsustada loa andmine Kreeka pankadele erakorralise likviidsusabi jätkamiseks.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.