Äripäeva välistoimetaja Indrek Lepik ütleb, et Euroopa ebaefektiivne hankeprotsess pidurdab meie taasrelvastumise arengutempot.

- Saates toob Indrek Lepik välja, et kui Euroopal tuleb järgneva kümne aasta jooksul sõdida, siis praegune Euroopa kaitsetööstuse tempo pole piisav, et vaenlast heidutada või usutavalt taasrelvastuda. Foto: AFP/Scanpix
Lepik ütleb, et Euroopa igal 27 liikmesriigil on oma hangete käik, omad eelistused relvasüsteemide hankimises ja muud reeglistikud, mille järgi asju aetakse. „Mis viib selleni, et kui me kulutame võrdväärselt näiteks ameeriklastega, siis me saame selle raha eest vähem,“ nentis Lepik.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kreml teatas, et Mustal merel kaubavedude taastamiseks ja relvarahuks on vaja lasta põllumajanduspangal Rosselhozbank naasta Swift süsteemi.
USA detailseid sõjaplaane arutatakse kõigile kättesaadavas sõnumirakenduses.
“Kuumal toolil” Peeter Luikmel, Joakim Helenius ja Ain Hanschmidt
Lääne-Euroopa poliitikud on viimastel nädalatel leidnud, et Ukraina sõja lõppedes tuleks alustada läbirääkimisi Vene gaasi asjus. Äripäeva raadiosaates „Kuum tool“ räägimegi Venemaa turu perspektiividest ja idanaabri majandusest.
Eesti kulutab peagi 2 miljardit eurot aastas kaitsevõime parandamiseks. Kuid sõdima ei hakka mitte eurod, vaid relvad. Nende kättesaamine ei pruugi aga olla lihtne isegi siis, kui raha on olemas.
Inimeste suhtumine krüptoteemasse on viimaste aastatega oluliselt muutunud – kui varem tundus krüpto kiire rikastumise ja kahtlase spekulatsioonivahendina, siis nüüd nähakse selles investeerimisvõimalust ja tehnoloogilist platvormi, ütleb enam kui 10-aastase krüptokogemusega raamatupidamisettevõtte Kidnes OÜ juht Anna Šendik.