Tsipras tahab tunneli lõpus valgust näha

Aega Kreekal on vaid selle nädala lõpuni, rõhutas samal debatil Ülemkogu president Donald Tusk. „Me kõik vastutame selle kriisi eest, meie kõigi ülesanne on see lahendada,“ ütles Tusk.

Tsiprase sõnul andis Kreeka referendum valitsusele mandaadi kahekordistada jõupingutusi, et saavutada kreeditoridega sotsiaalselt õiglane ja majanduslikult jätkusuutlik kokkulepe, mis kätkeks lootust, et tunneli lõpus on valgus – kriis saab läbi.

Lahendamata võlakriis

Tsiprase sõnul ei johtu Kreeka praegune olukord üksnes Kreeka enda vigadest ja probleemidest, mida peaminister tunnistas, vaid on ka selle tagajärg, et euroala pole suutnud leida püsivat lahendust ise ennast pidevalt toitvale võlakriisile.

Euroopa Parlamendi liikmetelt leidis Tsipras nii otseseid soovitusi vaadata tõele näkku, tunnistada riigi pankrotti ja võimetust reformida ning euroalalt lahkuda kui ka toetust, et keegi on taas pankade ja suurfirmade asemel tavainimeste huvid esikohale tõstnud.

Oli toetavaid avaldusi, et Kreeka võlakoorem saaks kergendust, nii  nagu anti viiekümnendatel aastatel toibumise võimalus Saksamaale, millelt samuti ei nõutud kõigi veel I maailmasõjast jäänud võlgade tasumist.

Oli tõsist muret, et Kreeka kriis ohustab kogu Euroopa Liidu projekti, üleskutseid vaadata oma egodest ning päeva- ja parteipoliitikast kaugemale ja kõrgemale.

Euroopa Parlamendi liberaalide juht Guy Verhofstadt ütles, et kõik on väsinud Kreeka lõpututest reformilubadustest. Aeg on lauale panne konkreetne kava, kus iga reformi taga on kalender ja kuupäev, mil see tehtud on. Ja seda tuleb teha lähima 48 tunni jooksul.

Nigel Farage Suurbritannia Iseseisvusparteist ja Prantsusmaa Rahvusrinde juht Marine Le Pen toonitasid, et rahaliit ei tööta ja aeg on sellega lõpetada.

Tsipraselt nõuti vastust ka sellele, mis demokraatia eestkõneleja ta enese arvab olevat, kui ta pidevalt Venemaa presidendi Vladimir Putiniga läbi käib. Ning miks ei ole ta oma ametis oldud aja jooksul midagi teinud Kreeka rikaste laevaomanike ja kiriku maksustamiseks, üldise maksukogumise parandamiseks ja korruptsiooni ohjamiseks. Riigijuhtimise asemel, mis on näiteks Kreekaga sarnases kriisis olnud Iirimaa jälle jalgele aidanud, on Kreeka praeguse valitsuse liikmed käinud mööda Euroopat vaid intervjuusid ja loenguid jagamas. 

Eesti parlamendisaadik Tunne Kelam ütles, et kui Kreeka valitsus ei esita konkreetseid ettepanekuid ka nüüd veel - selle vähese alles jäänud aja jooksul, on alust kahelda, kas Tsipras üldse tegutseb Kreeka rahva huvides. Või on ta osa nendest jõududest, mis üritavad Euroopa paati kõigutada deviisi all „mida halvem, seda parem!“

Salaplaani ei ole

Lõpetuseks sõna saanud Tsipras nimetas debatti viljakaks ja leidis, et see oleks pidanud juba ammu aset leidma, sest kaalul pole mitte üksi Kreeka vaid kogu euroala tulevik.

Ta kinnitas, et tal ei ole mingit salaplaani Kreeka euroalalt välja viimiseks, mida näitas ka kohe peale referendumit tehtud Kreeka parteide ühisavaldus, et „ei“ tulemus ei tähenda Euroopale selja keeramist, vaid soovi kokku leppida abiprogramm, mis Kreeka majanduse jalule aitab.

Neile, kes süüdistasid, et Tsiprase valitsus pole midagi teinud, vastas ta viitega nn Lagarde’i nimekirjale, mis on endiselt Prantsusmaa rahandusministrilt (nüüd IMFi juhilt) saadud info maksudest võimalike kõrvalehoidjate kohta. Erinevalt Kreeka eelmistest valitsusteest, mis nimekirja sahtlisse lükkasid, asus Kreeka praegune valitsus nimekirjas toodud isikute maksude tasumist kontrollima ning sõlmis ka Šveitsi ametivõimudega vastavad kokkulepped.

Pidades kinni Kreeka tragöödia teemast, võttis Tsipras oma jutu kokku mõttega Sophoklese tragöödiast Antigone, et kõigist seadustest ülim on õiglus.