Andres Peetsil eraisiku pankrot

Mullu septembris esitas Danske Bank pankrotiavalduse meelelahutusärimehe Andres Peetsi eraisiku pankroti väljakuulutamiseks, 12. juunil kuulutaski Harju maakohtu kohtunik Liili Lauri Peetsi pankroti välja. Alates sellest päevast on Andres Peetsile seatud ka ärikeeld.

Peets pankrotimenetlust kommenteerida ei soovinud. Ka Danske Bank loobus kommentaarist, põhjendades, et on asjaga võlausaldajana seotud.

Läks maatehinguga alt

Kohtumääruses seisab, et Andres Peets oli pangaga sõlminud laenulepingu ligi 64 000 eurole, et refinantseerida arvelduskrediidileping. Laenu tagas ta viie kinnistuga, mis müüdi nõude rahuldamiseks kohtutäitur Arvi Pingi vahendusel. Kinnistute müügist aga võlanõude rahuldamiseks ei piisanud ning seetõttu pank pankrotiavalduse esitaski. Danske Banki võlanõue oli üle 51 000 euro. Lisades sellele Peetsi kohustused maksuameti ja Aktiva Finants OÜ ees, ulatub võlasumma 53 752,37 euroni.

Mullu kinnitas Peets Postimehele, et pankrotti ta ei lähe. "Aktiivsel ja riskialtil inimesel ikka juhtub. Tänast majanduskonjunktuuri arvestades peab kõigeks valmis olema, aga mul on väljapääs olemas," rääkis Peets toona.

Ta selgitas, et nõue on tekkinud maade tehingu järelmina, kus ta omandas hunniku mereäärseid maid, millele kehtestati looduskaitsealased piirangud. "See maa muutus korraga meeldivaks linnulaulu nautimise kohaks. Kogu raha, mis sinna pandi, selle eest võib nüüd linnulaulu nautida, aga seda raha sealt kätte ei saa," kirjeldas Peets Postimehele.

Kohtumääruses seisab aga, et ajutisel pankrotihalduril puuduvad mis tahes andmed võlgniku sissetulekute kohta. Peetsi "rasket majanduslikku olukorda" tõendavad juba mõnda aega kestnud täitemenetlused, mis ei ole tulemuslikuks osutunud. Määruses seisis, et Peetsi hinnangul oli võimalik saavutada võlausaldajatega kompromiss, samas ei esitanud Peets kirjalikke kompromissettepanekuid kohustuste täitmiseks. Suuliselt on ta kirjeldanud graafikut tagasimaksetega osade kaupa.

Kohtumääruses avaldas ajutine pankrotihaldur hinnangu, et teoreetiliselt võib võlgnik omada ka varalisi allikaid, mis avalikest registritest ei nähtu. Et seda välja selgitada, soovitas pankrotihaldur vältimatult pankrot välja kuulutada.

Oht, et menetlus raugeb

Määruses on kirjas, et aruande koostamise seisuga puudub Peetsil mis tahes vara, mille arvel oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Vara koosneb peaasjalikult äriühingute osadest, millel nende kehva majandusolukorra tõttu väärtust pole. Kinnisasju Peetsile kinnistusraamatu järgi ei kuulu, samuti pole kirjas ühtegi sõidukit.

Peetsi võlgade ümberkujundamise avaldust kohus ei rahuldanud, kuna see ei vastanud seaduse nõuetele.

Kohtule esitatud ajutise halduri aruandest ja muudest tõenditest teadaolevalt on Peetsil võlgu ca 202 185,90 eurot. Määruses seisa, et Peets tunnistas ise ajutisele pankrotihaldurile, et ei suuda täita oma kohustusi vajalikus ulatuses.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek peetakse 4. augustil.