Loe, millised karid varitsevad Kreeka lepet

Esimesed tagasilöögid võivad tulla juba täna, kui Kreeka parlamendilt oodatakse nõusolekut nii esmaspäeval sündinud kokkuleppele kui ka juba rea reformide seadusesse viimist, et taastada mingigi usaldus Kreeka praeguse valitsuse suhtes.

Suur vastuseis karmidele nõuetele

Mitu mõjukat poliitikut peaminister Alexis Tsiprase parteis ja valitsuskoalitsioonis keeldub uusi karme nõudmisi heaks kiitmast, vähemalt 40 koalitsiooni parlamendisaadikut on lubanud hääletada vastu. Toetumine opositsiooniparteide häältele võib tingida valitsusremondi.

Tõrkeid võib tulla ka teiste ­euroala riikide parlamentides, mis on Kreekale lisaabi andmise suhtes skeptilised. Lisaks Saksamaa parlamendile on “jah” sõna teiste seas vaja Soomest ja Eestist.

Kreeka võla jätkusuutlikkuse küsimus ajab omakorda kiilu riigi kreeditoride vahele. IMF leiab, et Kreeka vajab võlakergendust, liikmesriikidele on teema peaaegu tabu.

Kreeka uues abiprogrammis on kesksel kohal 50 miljardi ­euro suurune fond, mis peaks kokku tulema selleks eraldatud riigi­vara erastamisest või majandamisest. Sarnast algatust sama ambitsioonika sihiga on juba proovitud – viie valitsusvahetuse järel on Kreekale erastamisest laekunud vaid 3,5 miljardit eurot. Lisaks on varade hinnad depressioonis majanduses väga alla löödud.

Uued kärped ja maksutõusud depressioonis majanduses, mille seisu pankade sulgemine ja kapitalikontrolli kehtestamine on veelgi halvendanud, võivad vallandada uued tänavaprotestid selle asemel, et rahvas reformid omaks võtaks.

Stabiilsus pole kuigi kindel

“Kreeka euroalast lahkumise vältimiseks vajab Kreeka mingit poliitilist stabiilsust ja majanduse taastumist, mida praegune ettepanek ei pruugi tagada,” nentisid Citibanki analüütikud eesotsas William Buiteriga. “Oleme seisukohal, et Kreeka euro­alalt lahkumine on järgmisel 1–3 aastal jätkuvalt kõige tõenäolisem stsenaarium.”