Kas maksuameti jõuvõtetest on kasu olnud?

Äripäev kirjutas jaanuaris, et maksuameti luubi all on üle 7200 ettevõtte, kes on küll käibemaksukohuslased, ent kes ei maksnud viie kuuga riigile ühtegi senti makse. Kuigi maksuamet on sel aastal lisajõudu saanud nii töötajate registri kui ka 1000euroste seadusega, on selliste ettevõtete arv hoopis kasvanud üle 7330. Lisandunud on ka uusi ettevõtteid.

Käibemaksukohuslaseks peab end registreerima ettevõte, kelle tehingute maksustav käive ületab 16 000 eurot aastas.

Aasta alguses kommenteeris maksunimekirja maksuameti avalike suhete juht Rainer Laurits, et maksuhalduril on null-maksumaksjate kohta andmed alati olemas olnud, mistõttu jätkab maksuamet tavapäraste riskikontrollidega. „Olulist lisainfot annab edaspidi käibemaksudeklaratsiooni lisa INF esitamine. Seda, mis on iga ettevõtete täpne sisu, oskavad ilmselt ettevõtjad ise selgitada,“ ütles ta Äripäevale jaanuaris.

Investeeringutest sahkerdamisteni

Maksude mittelaekumise taga võib olla mitmeid põhjuseid. Maksuameti teatel kuuluvad nende alla näiteks alustavad ettevõtjad, kel pole veel töötajaid ja kes tegid perioodi jooksul suuri oste, mille pealt sai käibemaksu maha arvata. Samuti võib tegu olla ettevõtetega, kes kulutasid soetustele ning rendivad tööjõudu. Mõnikord on aga tegu valdusettevõtetega, kus pole poole aasta jooksul käivet olnud.

Tihti on aga tegu ettevõtetega, kes tõmbavad otsi kokku. Pole ka välistatud, et tuhandete ettevõtete seas on hulk riiulifirmasid ja neid, kes maksudega sahkerdavad.

Poole aasta jooksul pole makse laekunud mitmelt nimekalt tegelaselt. Näiteks on nimekirja sattunud EfTEN Kinnisvarafondi alla kuuluv Betooni tänava lao- ja büroohoonete haldamisega tegelev ettevõte EfTEN SPV17. Ettevõtte juhatusse kuuluvad Viljar Arakas ja Tõnu Uustalu. Arakas selgitas, et EfTEN SPV17 tegeles aasta esimeses pooles DHLi lao juurdeehitusega, mistõttu oli ettevõttel väga suur sisendkäibemaks - nii pole pidanud müügilt ehk üüritulult lisa käibemaksu tasuma.

Samuti pole viimane pool aastat makse maksnud Martin Vahteri ja Tanel Tarumi kinnisvarateenust vahendav ettevõte 1Partner Advisory. Eelmise aasta teises pooles maksis ettevõte riiklikke makse 6299 eurot, tööjõu omi aga 6841 eurot.

1Partner Kinnisvara juhatuse liige Sven Olev ütles, et 1Partner Advosry palgal pole hetkel ühtegi põhikohaga töötajat. Tegu on kinnisvarateenuseid vahendava ettevõttega, millel tekkis esimesel poolaastal käibemaksu ettemaks, seepärast puudus ka igakuine maksukohustus. Olev lisas, et 1Partner gruppi kuuluvate ettevõtete esimese poolaasta kogukäive oli üle miljoni euro ja kõik maksud on makstud.

Maksutabel kriitika all

Maksumaksjate Liidu tegevjuht Lasse Lehis ei pea ettevõtete makstud maksude avaldamist üldse vajalikuks. „Olen algusest peale öelnud, et kogu see avalikustamiskampaania on mõttetu asendustegevus, mis annab mõnele suurettevõtjale võimaluse saada teiste arvelt tasuta reklaami, aga võib paljusid tublisid ettevõtjaid õigustamatult negatiivses valguses näidata,“ ütles ta.

Lehis ei pea aktsepteeritavaks, et ettevõtjad, kelle ärimudel maksude tasumist ette ei näegi, peaks hakkama pidevalt ajakirjanduses oma ettevõtte kohta aru andma ja taluma kommentaatorite mõnitusi. „Ettevõtluskeskkonda see kindlasti paremaks ei tee,“ märkis ta.

Lehis lisas, et ühegi ettevõtte loomise eesmärk ei saa olla maksta riigile võimalikult palju makse. „On terve rida ärimudeleid, kus aastakümneid ei teki ühtegi maksukohustust. Ja ei peagi tekkima,“ ütles ta.

Lehis tõdes, et null-maksumaksjate seas on ka palju äriühinguid, mis on aktiivse tegevuse lõpetanud või pole tegevust alustanud. Samas ei kohusta tema sõnul ükski seadus seisvat äriühingut likvideerima. „Pigem vastupidi, likvideerimisprotseduur on üsna keerukas ja tunduvalt lihtsam on lasta niisama seista ja oodata näiteks mingit sundlõpetamise kampaaniat,“ selgitas ta.

Maksuamet kommenteeris maksunimekirja, et viimase poolaasta numbreid vaadates tuleb arvesse võtta ka sesoonseid mõjutajaid. Ameti pressiesindaja Mailin Aasmäe lisas, et nulliga või tühja reaga ettevõtted ei tähenda automaatset riski. Näiteks võib tema sõnul riiklike maksude puhul lisaks sesoonsetele põhjustele olla ka see, et ettevõttel on õigus käibemaksu nõuda tagasi rohkem, kui oli ülejäänud maksude tasumise kohustus.

Kommentaar

Otsest kasu maksunimekiri ei too

Raivo Altmets, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni tegevjuht

Usun isiklikult, et töötajate register ja ka üle 1000euroste arvete deklareerimine on maksu- ja tolliameti tööd hõlbustanud. Kindlasti on need registrid tõhus vahend maksupettustega võitluses. Samas see, et ettevõte ei ole maksnud riiklikke makse, ei anna kohe alust otsustada, et tegemist on maksupetturiga.

Eestis on uute ettevõtete registreerimine väga lihtsaks tehtud. Kui sellisel ettevõttel ei ole palgatöötajaid ega ka käivet, siis ta statistikas selliselt ka väljendub. Samas on tegevusalasid, mis ei eeldagi käivet. Hulgaliselt on ka ettevõtteid, millel puudub reaalne majandustegevus.

Iseenesest ei ole midagi halba selles, et maksuamet makstud maksude nimekirja avaldab. Samas ei näe ma selles ka mingit otsest kasu. Tabeli eesotsas figureerivad suured kütuste hulgimüüjad ja jae- ning hulgikaubandusketid. See on info, mis on niigi üldiselt teada ja selle alusel erilisi maksukuulekuse järeldusi teha ei saa.