Metallimehed, kes ehitasid Eurovisioonile laululava

Viimastel aastatel on oluliselt vähenenud ka eksport Soome. Seevastu on ettevõttel õnnestunud jõuliselt kasvatada turgu Eestis, tänu sellele, et 2011. aastal hakati tootma moodulmajade ja ehitussoojakute metallosi. Suunamuutus on taganud edu – Kaiu EKO Metall oli tänavuses Gaselli TOPis 781. kohal.

“Võimalus saata töömehi Soome oli masu­ajal meile päästeventiil, pealegi oli meil Kaius tootmisruumi napilt,” möönab Kaiu EKO Metalli juht ja üks omanikest ­Olavi Kold. “Mehed käisid Soomes vahetustega tööl, sest suurema kabariidiga metallkonstruktsioone ei tasunud transportida Eestist Soome, vaid need tegime kohapeal valmis. Paraku läks konstruktsioonide tellija, meie kauaaegne Soome partner pankrotti, nii et see oli ka põhjus, miks töömehed enam Soome vahet ei sõelu.”

Töö ei mahu tsehhi ära

Kaiu aleviku ääres asuvas tootmishallis on pärast mullu detsembris valminud juurdeehitust 1000 ruutmeetrit tootmispinda. Külalisele kostab kõrva pidev keevitus- ja lihvimissärin ning silma hakkab see, et askeldavatel töömeestel on justkui ruumi ülearugi. “Praegu on lihtsalt selline moment, et tsehh on materjalist tühi,” seletab Kold. “­Ootame Poolast metallikoormat ja kui see siia jõuab, läheb väga kitsaks. Meil on praegu 24 inimest tööl ja see arv ilmselt niipea ei kasva – tegime küll juurdeehituse, aga juba kipub ruumi väheks jääma.”

Masinaehituse eriala haridusega Olavi Kold on Kaius elanud ja töötanud ligi pool sajandit, alustas kolhoosi remonditöökojas lukksepana ja seejärel oli üle kahekümne aasta töökoja juhataja. 1991. aasta suvel asutas Kold koos kahe kolleegiga OÜ Kaiu EKO, mis tegeles metalli- ja õmblustöö, kaubanduse ning toitlustamisega. 2004. aasta lõpus otsustati moodustada metallitöökoja ja õmblustsehhi alusel eraldi firmad. 

Ehkki juriidilise kehana on metallitööfirma Kaiu EKO Metall tegutsenud napilt üle kümne aasta, tehti põnevaid tooteid Koldi eestvõttel juba kolhoosiajal. Näiteks vallutasid Kaius toodetud tõstetropid omal ajal terve NSV Liidu. “Meie tropp võimaldas 21 viljakotti kraana konksu otsa panna ja üles tõstes tõmbas linttropp oma raskusega koorma pingule ja pakendas selle ära,” selgitab Kold.

Tõstetroppe õnnestus Soomegi müüa ja teenitud valuuta eest toodi Soomest põllutöömasinaid ja muid seadmeid. Üks selline valuuta eest soetatud asi oli kreissaag, millel oli küljes puulõhkumisseade. Kui nõukogude aeg 1990. aastate alguses otsa sai ja tõste­troppide äri hääbus, osutus just see kreissaag vast­asutatud Kaiu EKO-le päästerõngaks. 

“Juhus viis kokku ühe soomlasest vahendajaga, kellele müüsime aastatega üle 3000 kreissae,” räägib Kold ja lisab, et kõik need läksid Soome. Saagide tootmine lõpetati 2010. aastal. “Üha karmistuvate ohutusnõuete tõttu tuli saag varustada hädapiduri ja muude tarvikutega, see tõstis toote hinda ja partner loobus tellimustest,” ütleb Kold.

Võttis isukalt ette koduturu

Kaiu EKO Metalli pikk ekspordipartner on Soome firma ABC-Kärry, millele toodetakse kärusid ja laosisustust. Näiteks on Kaius tehtud üksjagu pagasiveo- ja sorteerimiskärusid Vantaa lennujaamale, viimasel kahel aastal aga enam mitte, sest koostööpartner pole võitnud vastavat konkurssi.

Kuna saagide, lennuväljakärude ja suurte ehituskonstruktsioonide tellimuste kadumine on kärpinud eksporttoodangu mahtu, on Kaiu EKO Metall isukamalt keskendunud koduturule. Päris suure osa moodustavad tooted moodulhoonete turule – 2014. aastal andis kokkupandavate metallehitiste tootmine 55 protsenti ettevõtte käibest.

“Need variandid, mida oleme moodulmajade metallosadeks välja pakkunud, on leidnud tellijate heakskiidu. Metallosad ongi kujunenud meie põhitoodanguks,” seletab Kold. “Kliendiga suheldes tuleb välja, mis on tema nägemus asjast ja mida ta tahab saada. Katsume maksimaalselt kliendi ootusi arvestada ja anda endast parima.”

Üks huvitav väljakutse, kus Koldi juhitav meeskond sai end tõsiselt proovile panna, oli 2002. aastal Saku Suurhallis toimunud Euro­visiooni laululava metallist erikonstruktsioonide tegemine. Insenertehniliselt oli tegu keskmise keerukusega asjaga, ent kogu konstruktsioon tuli üles panna ja maha võtta mõne tunniga.

“Et kõik tükid ikka olemas oleksid ja sobiksid, panime lavakonstruktsiooni enne Tallinna sõidutamist prooviks kokku ja nummerdasime detailid ära,” meenutab Kold. “Osa töötajatest unustas aga suures õhinas, et pärast nummerdamist läksid detailid värvimisse. Suurhallis oli hiljem pusimist üksjagu, mõne detaili tegime kohapeal ümbergi, ent kokku me konstruktsiooni õigeks ajaks saime. Keegi ei saanud aru, et esimesest toolireast oli lava paarikümne sentimeetri võrra erinev, kui joonise peal.”

Äripäeva gaselli rubriik ­kirjutab kiiresti arenevatest väike­firmadest ja nende omanikest. Gaselli TOPi lähteandmeteks olid seekord käive ja maksueelne kasum aastatel 2011–2013. 2011. aasta käive pidi olema vähemalt 100 000 €, käive ja kasum pidid 2011.–2013. kasvama vähemalt 50%. Osales 1106 ettevõtet.