Metallifirma Kaiu EKO Metall suurendas kasumit kolmandiku võrra ning teenis ligi 600 000 eurot kasumit. Omanikud maksavad endale aktiivselt ka dividende.
- Kodualevikus Kaiul metallitööfirma Kaiu EKO Metall käima tõmmanud Olavi Kold. Foto: Andras Kralla
Äripäeva infopanka jõudnud ettevõtte majandusaasta aruandest selgub, et metalltoodete tootmisega tegeleva Kaiu EKO Metall OÜ müügitulu kasvas 2016. aastal sellele eelnenud aastaga võrreldes 33 protsenti, 2,2 miljoni euroni. Ärikasum suurenes 183 721 euro võrra, 593 646 euroni (+45 protsenti).
Ettevõttes töötas 2016. aastal keskmiselt 27 inimest, võrreldes eelneva aastaga suurenes töötajate arv 4 võrra. Käive töötaja kohta tõusis 14 protsenti, 81 459 euroni. Keskmine brutotasu kasvas 4 protsenti, 1162 euroni kuus.
Põhilised toodanguartiklid olid ehituslikud metallkonstruktsioonid, tehnoloogilised seadmed tööstusele ning sisustus kaubandusettevõtetele ja ladudele, selgub firma aruandest.
„2017. aasta eesmärgiks on säilitada tootmistase samas rahalises mahus. Hajutada suurkliendi riski kliendibaasi laiendamise ja väikeklientide osatähtsuse suurendamise kaudu. Kasutada rohkem allhankijate teenuseid. Suurendada produktiivsust ja viia läbi töötajate koolitusi kvalifikatsiooni tõstmiseks,“ kirjutas juhtkond tegevusaruandes.
Firmal on kokku 7 omanikku – Kalev Kiviste (44,13 protsenti), Olavi Kold (38,19 protsenti), Ain Pajula (10 protsenti), Jüri Aljamaa (2,75 protsenti), Ago Kenk (2,31 protsenti), Gunna Hõbemäe (1,44 protsenti), Aivi Aavik (1,19 protsenti).
Omanikud võtsid ettevõttest eelmisel aastal 150 000 eurot dividende. 2015. aastal võeti dividende 45 000 eurot. Juhtkond tegi ettepaneku maksta sellel aastal dividende 100 000 eurot.
Põhjalikumalt saab tutvuda firma majandustulemustega
Äripäeva infopangas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.