Eesti on valmis kriisiolukorras vastu võtma täiendavaid pagulasi, arvestades meie riigi võimekust, osakaalu Euroopa Liidus ja pagulaste soovi Eestisse ümber paikneda, teatas riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon täna.
- Pagulased Austria-Ungari piiril. Foto: epa
„Jordaanias pagulaslaagris
põgenikega suheldes saime kinnitust, et Euroopasse tulek on nende viimane sundvalik ellujäämiseks.
Euroopa Liidu riigid peaksid panustama majanduse arengusse kriisikolletes ja avama piire kaubandusele, et toetada kohaliku elu võimalikkust ja arengut,“ ütles Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling, kes naasis täna Jordaaniast.
Eesti peab tähtsaks tegeleda rändesurve probleemide algpõhjustega. Selleks on vaja jätkata jõupingutusi Süürias, Liibüas ja teistes kriisikolletes rahu tagamiseks, ELi välispiiride tugevdamiseks ja vajadusel põgenike turvaliste tsoonide loomiseks põgenike kodudele võimalikult lähedal.
„Nagu veendusime Jordaanias põgenikelaagri külastusel, tuleb tõelisi abivajajaid kriisikolletes aidata kohapealsetes regioonides ja pagulaslaagrites. Kindlasti peab säilima ELi liikmesriikide vabatahtlikkus sõjapõgenike aitamisel,“ ütles ELi asjade komisjoni aseesimees
Jaak Madison.Eesti toetab ka ELi liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivtöö juhtimise Euroopa Agentuuri (Frontex) ja Varjupaiga Tugiameti (EASO) tööd ning jätkab osalemist Frontexi missioonidel. Samuti toetab Eesti Euroopa Komisjoni ettepanekuid rändesurve leevendamiseks ning Itaalia, Kreeka ja Ungari abistamiseks 120 000 põgeniku ümberpaigutamisega, vahendas riigikogu pressiteenistus.
Seotud lood
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.