Paet: Schengeni süsteemi tuleb püüda hoida

„Selle mõnenädalase peataoleku tõttu mõnes Euroopa riigis asuda nüüd lammutama väga olulisi osi Euroopa koostöös oleks väga vale,“ ütles Paet.

Ta avaldas lootust, et põgenike liikumine saadakse peagi kontrolli alla ning et Eestis pole vajadust Schengeni nõrgendamise pärast pead murda. Tema sõnul peaksid kõik aru saama, et Eesti piiril ei ole põgenikesurve teema.

Paet rõhutas, et tuleks aru anda, mida piiride sulgemine kaasa toob. „Inimesed kipuvad unustama. See tähendab, et kui sa tuled Helsingist laeva pealt, siis enne maale saamist ootad kaks tundi passijärjekorras. Või kui sõidad autoga Lätti, siis ootad Ikla piiripunktis teadmata aja. Samamoodi seisavad kõik kaubad ja asjad,“ ütles ta. Seda, et Eesti oma piiri sulgeb, Paet tõenäoliseks ei pea.

Ta rõhutas, et praeguse põgenikekriisi kontekstis peaksime võtma tõsiselt seda, et omal ajal pikalt ettevalmistatud ja hästi töötavat Schengeni süsteemi ei nõrgestataks või kergekäeliselt ei hävitataks. „Eesti peab olema selgel positsioonil, et isikute vaba liikumine Euroopas on ka edaspidi oluline,“ kommenteeris Paet.  

Läinud nädalavahetusel sulges oma piiri Saksamaa. Paet selgitas, et piiride sulgemise põhjus oli viimaste nädalate suurenenud põgenike liikumine. Põgenikud ei ole aga algpunktis korralikult dokumenteeritud ning nende taust pole välja selgitatud. Selleks, et seda teha ning põgenike liikumisvoolu vähendada, piiride sulgemise otsus ka tehti. „See ajutine meede tähendabki just seda, et need mõned või kümned tuhanded, kes korraga on liikvel ja algpunktis Kreekas ja Itaalias, ei ole korralikult dokumenteeritud,“ selgitas Paet.

Ta lisas, et sarnast laiendust kõikidele Euroopa Liidu riikidele ta ei näe. Schengeni süsteem on tema sõnul oluline väärtus ja ning seda tuleb igal juhul hoida. „Täna öelda, et me teeme piirikontrolli alaliseks, ei lahenda põgenikeprobleemi Euroopa jaoks. Ja sellega loobutakse väga olulisest arengust, mis Euroopal on olnud,“ rõhutas Paet.