Viimase aastaga kasvas keskmine palk Arengufondis pea neljandiku ehk 448 euro võrra, teatas fond.
- Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa teenib 4000eurost brutokuupalka. Foto: Andras Kralla
Arengufondi raamatupidaja andmetel oli asutuse töötajate keskmine
palk 2014. aastal 1963 eurot ning tõusis tänavu 2411 euroni. Kui mullu töötas seal 24 inimest, siis tänavu oktoobris 27. Nii oli tööjõukulude summa mullu kokku 688 336 eurot, aga tänavu 10 kuuga juba 797 945 eurot, mille hulgas olid ka nõukogu liikmete, juhatuse liikme, ajutiste lepinguliste töötajate kui ka töölepingu alusel töötavate isikute töötasud ning maksud, teatas Arengufondi kommunikatsioonispetsialist Margus Meitern.
Arengufondi juhatuses on üks liige,
Pirko Konsa, kelle brutotöötasu on 4000 eurot kuus. Nõukogus on kokku 9 liiget, kellest kahele ehk ministritele,
Kristen Michalile ja
Liisa Oviirile, tasu ei maksta. Kuuele nõukogu liikmele makstakse 1,5kordne palga alammäär, 585 eurot kuus ning nõukogu esimehele
Ville Jehele neljakordne palga alammäär, 1560 eurot kuus, brutosummana.
Arengufondi ametlikust aruandest peegeldub teine pilt. Nii kirjutaski Äripäev esmaspäeval, et
Arengufondi töötajad teenisid 2014. aastal riigikogulase palka, mis tugines Arengufondi kodulehel esitatud konsolideeritud majandusaastaaruande andmetele.
Anonüümseks jääda soovinud Arengufondi raamatupidaja nentis, et Äripäeva avaldatud andmed on küll õiged, ent aruande tööjõukulud koosnevad Arengufondi ja tema tütarettevõtte Smart Capi tööjõukuludest, ent ei kajasta Smart Capi töötajate arvu.
Aruandest selgus aga, et asutuse mullune tööjõukulu koos sotsiaalmaksuga kokku oli 1 361 735 eurot jagatuna 23 töötaja peale. See teeb fondi keskmiseks brutopalgaks 2014. aastal 3605 eurot. Võrdluseks: riigikogu liikme palk oli 2014. aastal 3464,5 eurot. Harju maakohtu kohtunikud teenivad aga veel väiksemat palka, 3380 eurot.
Arengufondi pressiesindaja väitel aga ei vasta andmed tegelikkusele.
Seotud lood
Ettevõtlusminister Liisa Oviir soovib kogu Arengufondi investeerimistegevuse suunata KredExisse, Startup Estonia tagasi EASi alla ning seire võiks viia riigikogu kantselei juurde.
KredEx võtab lähitulevikus Arengufondilt investeeringutega seotud tegevused üle, asutused peavad seda asjade loomulikuks käiguks.
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.