Suusavabrik lükkas hoo sisse vibude ja noolte ärile

Aastatel 2011-2013 kasvas TÜH Falco ärikasum 1,54 korda ja käive 1,51 korda.

Mis on kiire kasvu põhjused?

1. Tootmismahu kasv. Kui viis aastat tagasi tegi Falco aastas tuhatkond pikkvibu, siis nüüd teeb 2500. Pidevas tempos on kasvanud ka noolte tootmine, aastas tehakse neid mitukümmend tuhat. Maailmas on väga palju kodu- ja garaažitootjaid, kes teevad aastas mõnest vibust mõnekümneni. Neid, mis toodavad üle tuhande pikkvibu, on Euroopas üksikuid. Samuti on vähe firmasid, mis teevad tipptasemele vastavaid võistlusnooli.

2. Keskendumine omatoodetele. Falco ei ole teinud ühtegi vibu ühegi teise kaubamärgi all, sest ei tee põhimõtteliselt allhanget. Kõik pikkvibud kannavad Falco kaubamärki. Ettevõtte kogukäibest annab omatoodang 70 protsenti, ülejäänu moodustab muud tüüpi vibuvarustuse vahendamine.

3. Laskurite andmebaas. Ettevõtte arhiivis on andmed üle maailma mitme tuhande vibulaskuri kohta. Kui vibu tellib inimene aastateks, siis nooli tuleb aeg-ajalt juurde muretseda, sest nooled kipuvad kaduma, võivad lõheneda jms. Kuna Falcol on detailne ülevaade, milliste omadustega nooli ja millist värvi nooli konkreetne laskur kasutab, saavad nad talle teha täpselt samasugused nooled.

4. Sotsiaalvõrgustik. See, et harrastajad jagavad fotosid ja videosid sotsiaalvõrgustikus, toimib tõhusa müügikanalina. „Me ei pea enam messidel käima oma toodet pakkumas,“ kinnitab Falco juht Siim Talmar. Näiteks mõni aasta tagasi tõi Falco turule vibumudeli Storm. Kõik algas sellest, kui üks Soome trikilaskur tellis Falcolt spetsiaalse vibu. Pärast seda, kui ta postitas YouTube'i trikivideod, hakkasid uut tüüpi vibu nõutama ka teised trikitajad.

Lõpetas 1986. aastal TPI puidutöötlemise eriala cum laude.

1986. a augustist 2002. a oktoobrini töötas Viisnurga suusavabrikus Visu, esimesed kaks aastat tehnikaosakonna konstruktorina, seejärel tehnikaosakonna juhatajana ja viimati turundusjuhina.

Omab 50 protsenti OÜst After Ski, mis tegeleb Pärnus spordivarustuse hulgimüügiga.

1980ndate aastate esimesel poolel kuulus Eesti vibuspordikoondisesse.

Tegutseme rendipinnal ja hoone omanikul on kavas ruumid korralikult kaasajastada. Loodame, et kapitaalremont saab järgmisel aastal tehtud. Tahaksime töökoja juurde luua keskuse, kus saab vibusid testida ja kus klient saab proovilaskmisi teha. Kui inimene ostab näiteks uue plokkvibu – muide, see on kõige levinum vibuliik maailmas –, siis häälestame vibu ja teeme ostjale kiirkoolituse. See on üks põhjus, miks poes on vibu väga raske müüa, sest müüjatel puudub vastav kompetents.

Asutatud 27.11.1987, registreeritud 22.01.1988.Valmistab puidust pikkvibusid ja nooli ning vähesel määral sportammu kaari.Juhatuse esimees Siim Talmar.Omanikud: 93,75% Siim Talmar, 6,25% viis eraisikut.Gaselli TOPis 1101. kohal (2012. aastal oli 1104. kohal ja 2006. aastal 1579. kohal).Töötajaid 12.Omatoodang annab käibest 70 protsenti ja 30 protsenti moodustab muu vibulaskmisvarustuse müük.Aastas toodab 2500 pikkvibu ja umbes 20 000 noolt.2014. aastal oli käive 490 498 eurot ja kasum 60 729 eurot.2014. aastal moodustas eksport 69 protsenti kogukäibest. Ekspordib kokku 39 riiki, suurimad välisturud on Holland, Läti, Soome, Prantsusmaa.

Falco vibudega on eri võistlusklassides võidetud kokku üle saja tiitlivõistluse.1988 – alustas sportvibude tootmisega paneelmaja keldris.1989 – eksportis esimesed vibud Soome.1990 veebruar – alustas sportammu kaarte tootmisega.1995 – kolis praegusele rendipinnale, kokku umbes 500 ruutmeetrit.1997 – tegi Emajõe Suveteatri etenduse Robin Hood tarbeks kümmekond traditsioonilist ehk pikkvibu.1998 – lõpetas sportvibude tootmise ja hakkas tootma pikkvibusid ehk longbow'sid.1999 – Soome laskur võitis Falco pikkvibuga esimest korda Euroopa maastikuvibulaskmise meistrivõistlused.2000 – alustas puunoolte tootmisega.13.10.2009 – registreeris kaubamärgi Falco vibu- ja ammulaskmisvarustuse kategoorias ning spordialases tegevuses.

Allikad: TÜH Falco, Äripäev

Vibumeistri kolm soovitust

Hajuta müügivõrku. Ettevõtte tegevust ei saa ühe või kahe kliendi peale üles ehitada, sest kui neil midagi ootamatult juhtub, oled raskustes. Meie müüme oma tooteid 39 riiki, meid vahendab üle paarikümne diileri. Aeg-ajalt mõni kaob ära ja mõni tuleb juurde.

Tunneta toodet. On üksjagu palju tooteid, ja vibud on kindlasti nende hulgas, kus firmajuht saab oma käega toodet tunnetada ja vääristada. Pealegi, kui firmajuht on oma nime tootega seostanud, siis ta ka vastutab selle toote eest justkui rohkem. See on nagu kvaliteediproov. Tänapäeva turg oskab sellist asja vääriliselt hinnata.

Pööra aps enda kasuks. Tellija kaebuste korral üritame kiiresti reageerida ja olukorra enda kasuks pöörata. Asendame toote ja anname lisaks komplekti nooli kaasa. Vibu võib kannatada saada näiteks transpordi käigus. 1,7 meetrit pikk pakk võib saada küljelöögi, mis pakendil ei kajastu, aga hiljem tellija avastab, et vibul on pragu sees. Ehkki see pole otseselt meie süü, vaatab klient esimesena ikka meie otsa.