Riigikontroll: 2017. aasta riigieelarves on riskimoment

„Selline puudujääk ei ole lubatud Eesti riigieelarve baasseadusega,“ sõnas Lee. „Selleks, et seda tasakaalustada, on vaja ära jätta püsivaid kulusid või tekitada samas mahus püsivad tuluallikaid.“ Ta lisas, et kui selline riskistsenaarium peaks realiseeruma, tähendab see valitsuselt korrigeerivaid samme.

Lee ütles, et Eesti riigi raamatupidamisega ja rahanduse olukord on hea. „2014. aastal laekusid maksud paremini ja loodetakse, et sama trend võiks ka edaspidi jätkuda," märkis ta. Riigivõlaga on lood tema sõnul suhteliselt hästi, reserve on pea sama palju kui võlgu.

Järgmise aasta eelarve paneb tugeva aluse

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul viitab riigikontroll septembris avaldatud majandusprognoosi riskistsenaariumile, mille eesmärk ongi hinnata seda, kuidas võiksid riigieelarvele mõjuda võimalikud kõrvalekalded arengutest, mida näeb ette riigieelarve koostamisel kasutatav prognoosi põhistsenaarium.

"Riigi eelarvestrateegias on 2017. aastal eesmärgiks seatud valitsussektori struktuurne eelarveülejääk 0,2 protsenti SKPst, mis on ambitsioonikam, kui riigieelarve baasseaduses sätestatud nõue, ning jätab ka väikese puhvri juhuks, kui prognoosid peaksid muutuma," lausus Sester. "2016. aasta riigieelarve paneb järgnevateks aastateks tugeva aluse ning vajadusel on eelarvet võimalik uute prognooside valguses aegsasti eesmärkidega kooskõlla viia."

Sesteri sõnul järgmise aasta valitsussektori eelarve on planeeritud struktuurse ülejäägiga 0,6 protsenti SKPst, mis jätab märkimisväärse riskipuhvri. "Ka Eesti Panga juures tegutsev sõltumatu eelarvenõukogu on pidanud tänavust rahandusministeeriumi prognoosi riigieelarvele sobivaks aluseks," märkis ta.