7 murrangulist sündmust Eesti idumaailmas 2015. aastal

Kui vaadata klassikalise idufirma elutsüklit, nägime mööduval aastal midagi igast etapist. Loodi uusi geniaalsete ideedega idusid, äsja alustanud pääsesid kiirenditesse ja kaasasid oma esimesed investeeringud, paljud korraldasid juba mitmenda rahakaasamisringi ja osa lõpetas oma idustaadiumi kas müügi või tegevuse lõpetamisega.

Siin on seitse olulist sündmust, mis kujundasid Eesti idufirmade kogukonna 2015. aastat.

1. Investeeringute rekord… või siiski mitte?

Ühelgi varasemal aastal pole Eesti idufirmad nii palju raha kaasanud kui tänavu – kokku üle 94 miljoni euro. See on ligikaudu kolmandiku võrra rohkem 2014. aastast, kui saagiks tuli 71 miljonit eurot. Samas tehinguid oli tänavu vähem kui mullu, vastavalt 26 ja 38.

Ka Eestist kaasati rekordiline summa kapitali, kokku 12,8 miljonit eurot. Ühelgi varasemal aastal pole Eesti päritolu raha kaheksakohalise summa jagu siinsetesse idudesse paigutatud.

Tähelepanuta ei saa jätta üht suurt anomaaliat – TransferWise’i, mis kaasas teistest mäekõrguselt suuremaid summasid. Idude sel aastal kogutud summast üle poole tuli TransferWise’i investeeringust. Kui see välja jätta, kahaneb koondsumma 45 miljoni euro peale, mis on märgatavalt väiksem kui mullune, mis ka ilma TransferWise’i tehinguta on 52,5 miljonit eurot. Tahtmata kuidagi vähendada ühe eduka ettevõtte olulisust, tuleb tõdeda, et tehingute arvu ja summa kahanemine näitavad, et ka Eestis kajastub Euroopas valitsev trend – investorid on niikuinii ettevaatlikud, aga eriti hoidutakse innovatsiooni investeerimisest.

TransferWise’i järel kaasasid tänavu enim raha Skeleton Technologies, mis sai 9,8 miljonit eurot investeerimisringis, mida vedas Harju Elekter. Pipedrive sai 7,8 miljonit eurot neljalt välismaiselt investeerimisfondilt. Jaapani e-kaubandushiid Rakuten juhtis keeleõppetehnoloogia arendaja Lingvisti 7,4 miljonit eurost investeerimisringi. Suuruselt viies tehing läks ZeroTurnaroundile, mis sai juba mitmenda rahasüsti käigus 4,5 miljonit eurot.

2. Eesti esimene ükssarvik

Eurooplaste investeerimispelgust iseloomustab ka see, et TransferWise'i jaanuarikuist 58 miljoni dollari suurust investeerimisringi vedas USA päritolu riskikapitalifirma Andreessen Horowitz. Umbes 48 miljoni euro suurune rahasüst on suurim, mis seni mõnda Eesti idusse on paigutatud. Kuigi selle kohta ei ole ühtegi ametlikku kinnitust, pääses TransferWise suure tõenäosusega ükssarvikute klubisse, mis tähendab, et Taavet Hinrikuse ja Kristo Käärmanni loodud firma väärtus kasvas ühe miljardi dollarini.

Aasta jooksul oli näha, kuidas pool miljardit end ära tasus. Ettevõte sirutas oma haarmed USAsse ning avas kontorid New Yorgis ja Tampas. Aastaga on töötajate arv vähemalt kahekordistunud – kui möödunud aasta lõpus räägiti 200+ töötajast, siis nüüd on neid 450+. Kõige selle kõrval on toimunud pidevad turundus- ja reklaamikampaaniad. TransferWise’i majandustulemustest ei ole aga endiselt suurt midagi teada peale selle, et mullu märtsi lõpu seisuga oli idufirma 3,6 miljoni euroga kahjumis.

Ettevõte on saanud tänavu ka palju tunnustusi. Oktoobris valis Ernst & Young Käärmanni ja Hinrikuse aasta ettevõtjateks. Maailma majandusfoorum tunnustas TransferWise’i tehnoloogiapioneeri tiitliga. Kristo Käärmannist sai tänavu Äripäeva Rikaste TOPi võitja 234 miljoni euroga, Hinrikus jäi temast 211,7 miljoniga kaks kohta tahapoole.

Aasta lõpuks selgus, et seni pankade vaenlaseks peetud TransferWise alustab esimese pangaga koostööd. Eelmisel nädalal teatas LHV, et uue aasta esimestest kuudest saab TransferWise’i rahvusvahelisi valuutaülekandeid teha LHV mobiilipangast.

3. Uued üllatavad ideed

Nagu igal aastal, kerkis ka tänavu uusi ettevõtteid nagu seeni pärast vihma. Kõiki uusi idufirmasid pole võimalik kellelegi liiga tegemata üles lugeda. Küll aga oli sel aastal mitu üllatajat, kes jõudsid ka Äripäeva veergudele.

Skype’i üks asutajaid Ahti Heinla tuli novembris lõpuks avalikuks oma n-ö salajaste idufirma ehk stealth startup’iga Starship Technologies. Koos kolleegiga Skype’i päevilt, taanlase Janus Friisiga on nad loonud iseliikuva roboti, mis toob inimestele neile saadetud pakid koju kätte. Üle aasta avalikkuse eest varjatuna valminud roboti vastu oli maailma meedias suur huvi, sellest kirjutasid nii BBC kui ka CNN, lisaks suuremad ja väiksemad tehnoloogiaväljaanded.

Kui Starshipi robotid on loodud võimalikult väikese kuluga, et nende kasutamine end ära tasuks ja pakiveo odavamaks teeks, siis teisel pool maakera tegeleb üks teine tuntud eestlane märksa kallima ja kõrgema klassi tootega. Jaapani idufirma 16Lab on loonud titaanist nutisõrmuse Ozon, mida aitas välja töötada endine häkker ja tehnoloogiaekspert Tõnu Samuel, kes on ettevõtte tehnoloogiajuht. Samuel tõi võrdluseks, et Ozoni eritellimusel valminud jupid maksavad sama palju kui nende konkurentide valmistooted, mis jäävad vahemikku 99-149 dollarit.

Täiesti teisest puust on Sebastian Pikandi ja Kenneth Pohli firma Foxcademy, mis sisuliselt taasleiutab aabitsat. Prototroni finalist digitaliseerib matemaatika teemasid ja loob nii täiesti uut tüüpi õpikut, mille plaanisid kasutusele võtta kaheksa kooli. Idufirma asutajad näevad, et aeglaselt uuendatav paberile trükitud õppematerjal saab peagi asenduse, mistõttu on nad loonud lahenduse, kus vajalik materjal asub pilves ja on igast nutiseadmetest ligipääsetav.

4. Sõda taksoturul

Kaks aastat tagasi uue ja üllatava ideega tulnud taksoteenuse vahendaja Taxify on lõpuks teised turuosalised marru ajanud ja pannud taksofirmasid järjest loobuma Taxifyga koostööst. Kuigi süüdistusi lendab mõlemast kaevikust, paistab põhiprobleem olevat Taxify uues, tänavu suvel alustanud sõidujagamisteenuses. Sisuliselt tähendab see, et reisijaid võib hakata vedama igaüks, kel on juhiluba.

Kuigi Taxify teatel tehakse igale potentsiaalsele juhile taustakontroll, mis on kohati rangemgi kui taksojuhtide puhul, pole neil siiski ametlikku taksojuhi litsentsi ja see paistabki taksofirmasid marru ajavat. Nii otsustasid Tallink ja Tulika luua oma rakenduse Taxofon, teised väiksemad firmad nagu Reval Takso ja Sõbra Takso on kolinud uude, aasta alguses loodud rakendusse Taxigo, mis on tehnoloogiaportaali Geenius hinnangul kohati isegi parem kui Taxify.

Taxify lohutab kliente sellega, et taksofirmad polegi olulised, sest Taxifyga on seotud taksojuhid ja Taxifyga koostöö lõpetanud firmade juhte leiab endiselt rakendusest, lihtsalt mitte enam nende varasema logo alt. Siiski paistab, et Taxify jalgealune on tuliseks tehtud ja uus aasta ei tule ilmselt kergete killast, kui endiselt tahetakse konkureerida Uberiga (milleks tõenäoliselt sõidujagamisteenus loodi), aga samas hoida enda juures ka suuremat osa Tallinna taksojuhte.

5. Iga asi saab kord otsa

Äripäeva aasta ärimehe tiitli pälvis mullu GrabCADi looja Hardi Meybaum osalt eduka müügi ehk exit’i tõttu. Sel sügisel lahkus Meybaum ettevõtte juurest lõplikult ja hakkas hoopis riskikapitalistiks. Ka tänavu jõudis mitu idufirmat oma arengutsükli lõppu.

Tänavu üks olulisemaid müüke oli kindlasti virtuaalse riietuskabiini loonud Fits.me, mis paistis 2014. aasta lõpus raskustes olevat. Suvel päästis ettevõtte Jaapani e-kaubandushiid Rakuten, mis otsustas kahjumis ettevõtte ära osta. Tehingu hinda ei avaldatud, seega pole teada, palju võitis sellest Arengufond, mis paigutas oma investeerimisettevõtte SmartCapi kaudu Fits.me-sse üheksa aasta jooksul 1,4 miljonit eurot.

Arengufond tõmbas joone alla ka ühele teisele investeeringule, kui maailma juhtiv parkimisoperaator Infra Park ostis NOW! Innovations OÜ mõni nädal tagasi. Üsna vähe tuntud idufirma tegeleb parkimise haldamise ja maksete tarkvara arendamisega. Ettevõtte teatel tuli huvi ostmiseks Infra Parkist, tehingu hinda ei avaldatud.

Nii hästi ei läinud Signwise’il, mis pakub delikaatsete isikuandmete pilves hoidmise ja digiallkirjastamise teenust. Kaubamärgiga seotud kolmest ettevõttest üks, Cross Borders Trust Service, jõudis hiljaaegu pankrotimenetlusse, mille võimalikkusest kirjutas Äripäev juba oktoobris. Signwise on muu hulgas saanud tuge ka riigilt, EASi kaudu kokku 300 000 eurot.

6. Mured raha pärast

Aasta teises pooles tõstsid pead kaks rahastamisega seotud probleemi, mille mõlema puhul heideti ette pikka aega antud lubadusi ja vähe tegutsemist.

Sügisel tõstatus Arengufondi vajalikkuse teema, millega samal ajal kerkis küsimus Arengufondi programmi Startup Estonia tegevustest, millest omakorda koorus välja, et Startup Estonia on poolteist aastat lubanud luua Eestisse kaks ärikiirendit, mida ikka veel ei ole. Turuosaliste pahameelt väljendanud Tehnopoli Startup Inkubaatori juht Martin Goroško selgitas, et ühest küljest oodatakse, et saaks kiirendi hankel osaleda, kuid teisest küljest ei vasta see plaan turu ootusele. Uueks aastaks on kiirendeid siiski lubatud.

Teine pahameelelaine tuli ingelinvestorite seast Kredexi alla plaanitava fondifondi pärast. Juba kevadel teema tõstatanud äriinglite organisatsioon EstBAN oli sügiseks hämmingus, et kaks aastat on räägitud fondist, mille käivitumine on korduvalt edasi lükkunud neile selgitusi andmata. EstBANi tegevjuhi Heidi Kakko sõnul on turuosalised fondiga arvestanud. Kredexi juht Lehar Kütt selgitas, et allkirjastamine seisab Euroopa Investeerimisfondi taga, kes peaks Junckeri plaani kaudu plaanitavasse fondi investeerima. Sealtki on lubatud uuel aastal allkirjastamiseni jõuda.

7. Eestlased aitavad aasialastel maksta

Mobiilimakselahendusi pakkuv Fortumo oli TransferWise’i kõrval tänavu üks nimekamaid idufirmasid, mida on tegelikult juba keeruline iduks nimetada, arvestades nende tegevuse ulatust. Kuigi Fortumo ei paista siin silma kopsakate rahakaasamiste või eriliste reklaamikampaaniatega, läheb neil oma valdkonnas väga hästi. Fortumo on korralikult kanda kinnitanud Aasias, kus ei tunta krediitkaarte nii hästi kui Euroopas, mistõttu läheb seal hästi kaubaks mugav lahendus mobiilirakenduste eest tasumiseks.

Vähe sellest, et Fortumo haarab Aasias järjest suuremaid tükke, võeti tänavu ette ka Aafrika, kus neil aitab laieneda Google’i endine töötaja, kes just selle turuga kokku puutus. Lisaks plaanib Fortumo laieneda mobiilirakenduste maailmas e-kaubanduse turule.