Kunda Tsemendi juhatuse esimehe Meelis Einsteini sõnul pole valitsuses inimesi, kel oleks ettevõtluskogemust või on neid seal väga vähe, mispärast pole ka majandust puudutavas punktis ambitsioonikaid plaane. „Majandus on seisma jäänud ja öelda, et nii ongi hästi – see küll õige ei ole. Ja mis see meie pikaajaline plaan on? Hoida eelarvet tasakaalus ja vähendada? See on jätkusuutlik vähenemine. Praegu seda praktiliselt ju viljeletakse,“ kommenteeris Einstein.
Tema hinnangul pole õige, et valitsus hoiab majandusse investeerimisel madalat profiili, ja ilus pole ka rääkida, et nii ongi hea. „Räägime, et meil on hästi, midagi teha vaja ei ole, kannatame ära ja ootame kui läheb paremaks,“ iseloomustas Einstein valitsuse praegust käitumist. Riik peaks tema sõnul selgelt välja ütlema perspektiivikad sektorid, kuhu tasub investeerida. „Töötlevas tööstuses on meil 110 000-120 000 inimest tööl, see on ju oluline. Töötlev tööstus annab inimestele siin tööd, riik peaks ütlema, et see on üks prioriteetne sektor,“ rääkis Einstein ja lisas, et eks igaüks vaatab asju oma mätta otsast.
Einsteni sõnul usub valitsus Eestis liiga palju liberaalsesse majandusse, ilma et endal strateegia paigaski oleks. „Vaadatakse, mis Brüssel ütleb ja nii tehaksegi. Eks ettevaatlik peab olema, kuid riske ei juleta võtta ja midagi teistmoodi teha ei juleta. Arvatakse, et liberaalne turumajandus paneb kõik asjad paika. Aga ei pane ikka! Kõik riigid rakendavad strateegiat, kuidas midagi saavutada, kuid meie strateegias sisu pole,“ rääkis Einsten.
Ta lisas, et stabiilsus tähendab muidugi ka midagi ja Eestis on palju asju, mis on hästi, kuid areng peaks ikkagi olema. „Ambitsiooni ja riskivõtmise tahet on vähe,“ lisas Einsten.
Sisutühi poliitiline retoorika
Tarkvaraettevõtte Nortal vastne e-riigi lahenduste seadusandlike ja poliitikat kujundavate küsimuste nõustaja Rein Lang lisas, et Rõivase viis sihti käesolevaks aastaks on sisutühi retoorika. „See on tavapärane poliitiline retoorika, mis on minu jaoks sisutühi. Valitsuse sammud ei toeta Rõivase juttu. Ettevõtlustahtest, rahvusvahelistumise tahtest, odavast rahast, enesekindlusest ja soovist on puudus,“ rääkis Lang.
Samas ei jaga Lang enda sõnul nende inimeste arvamust, kes tahaksid kõik maksud ja muu sellise peapeale pöörata. Tema hinnangul oleks vaja pigem mõningaid kohti tuunida. Asi on ka selles, kas tegemist on pisiasjadega või tegeliku tasakaaluga – see on Langi sõnul hetkel poliitikas teema number üks.
„Ettevõtluse tulumaksu mina taastama ei läheks, selles ma mõtet ei näe, see on Eesti edu pant olnud. Et tuunida käibemaksu asju ja võib-olla tulumaksu puhul erisoodustusi – sellega olen päri, need pole paradigmaatilised muudatused,“ rääkis Lang. Tema sõnul pole mitte maksukeskkond hetkel Eesti ettevõtlusel takistus, vaid ebakindlus ja tahte puudumine. „Keegi ei usu kedagi, ei usuta tulevikku, ei usuta valitsust - see pole kõige parem investeerimise keskkond pikaajaliste projektide ette võtmisel. Probleem on usalduses,“ nentis Lang.