Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits nautis Shanghais tasuta ühe maailma luksuslikema hotelli hüvesid ja kirjutas sellest Postimehes hotelli võlusid kirjeldava reportaaži. Küsisime temalt, kui eetiline selline tööviis on.
- Priit Pulleritsu artikkel "Luksushotell pakub kõike, kui vaid raha jätkub" 15. jaanuari Postimehes. Foto: Andras Kralla
Postimehe artiklist
„Luksushotell pakub kõike, kui vaid raha jätkub“ selgub, et Pullerits veetis kaks ööd Shanghai viietärnihotellis The Peninsula, mis rahvusvahelise reisiajakirja Travel+Leisure hiljutises pingereas kuulub kogu maailma tipphotellide esikümnesse. Pulleritsu käsutuses oli jõevaatega
deluxe-tuba, milles üks öö maksab 530 eurot, ta tegi kaasa jõesõidu hotellile kuuluval 16,5meetrisel jahil, kasutas üheks lõunaeineks toateenindust, sõi hotelli restoranis mitmekäigulist hommiku-, lõuna- ja õhtusööki, lasi oma pükse puhastada ja pressida jne.
Küsisime, kas Postimehes ilmunud lugu oli ajakirjanduslik või reklaamartikkel ning nentisime, et artiklist jääb segaseks, kas hotelli teenuste kulud kattis hotell. Muu hulgas paljusid praeguseid ajakirjanikke Tartu Ülikoolis uudist kirjutama õpetanud Pullerits oma käitumises probleemi ei näe.
"Lugege lugu, seal on kahes kohas - juhul, kui mõni lühinägelik või taipamatu esimese korraga aru ei saa - selgelt kirjutatud, et ma ei maksnud hotelli eest omast taskust. Tsiteerin teile esimest kohta loo viiendas lõigus, otse väljapaistva vahepealkirja "Ligipääsmatu Putin" all: "Ütlen ausalt ja keerutamata, et oma raha eest oleksin seal vaevalt et kerge südamega ööbinud. Olin hotelli külaline." Teine koht on loo viimase kolmandiku algul, kus tuletan lugejaile meelde, et ei maksnud ise, vaid maksis hotell: "Arvele kirjutasin ka alla, 368 jüaani ehk 53 eurot, kuigi arve läks hotellile." Sedasi, orgaaniliselt teksti põimituna, jõuavad need otsesõnalised ülestunnistused lugejaile kindlasti palju paremini kohale, kui loo lõppu joone alla kirbukirjas pistetud lausejupp, et "ajakirjanik oli hotelli külaline" vms," selgitas Pullerits.
Tasub teada
Eesti ajakirjanduseetika koodeks
2. Sõltumatus
2.1. Ajakirjanik ei võta vastu ametikohti, soodustusi, tasu ega kingitusi, mis tekitavad seoses tema ajakirjanikutööga huvide konflikti ja võivad vähendada tema usaldusväärsust.
Maksis Finnair ja mitte esimest korda?
Äripäeva andmetel maksis vähemalt osa Pulleritsu reisist Shanghaisse kinni lennufirma Finnair, mille äriklassis Pullerits sihtkohta lendas.
Pulleritsu suusablogi mullu juunis avaldatud postitusest selgub ühtlasi, et vaid mõni kuu enne Shanghai reisi külastas ta Finnairi äriklassis reisides ja otse linnasüdames neljatärnihotellis peatudes ka Chicagot. Pole teada, kas ja milliseid Pulleritsu suvise reisi kulusid kattis Finnair, kuid kahe reisi muster on väga sarnane. Äripäevale teadaolevalt korraldab Finnair uute lennuliinide või lennukite puhul ajakirjanikele nii-öelda promoreise. Siinkohal väärib märkimist ka Chicago külastamisele järgnenud
Pulleritsu kiitev postitus Finnairi pakutud lennuelamuse kohta. "Juba enne, kui pardale astun, algab hoolitsus pihta," nendib ta blogis ja jätkab kirjelduste ja fotodega postitust oma kogemusest Finnairi äriklassis.
Pullerits: hotell ei seadnud minu tegevusele ajakirjanikuna nõudmisi
Pullerits rõhutas, et tingimuste hulka, miks Shanghais asuv The Peninsula hotell nõustus teda tasu nõudmata võõrustama, ei kuulunud ühtegi kokkulepet, ei suulist ega kirjalikku, et ta kirjutab hotellist loo. "Samuti ei andnud hotelli esindajad mulle mingisuguseid vihjeid ega soovitusi, ei suuliselt ega kirjalikult, et neile meeldiks, kui kirjutaksin neist loo, või neil ei oleks midagi selle vastu, kui kirjutaksin neist loo vms," sõnas Pullerits.
Pullerits jätkas, et juhul kui Äripäeva toimetuses keegi aru ei saanud, et millega tegu, siis olgu seletatud, et tegemist on klassikalise olemuslooga, alaliigiks reportaaž. "Vaevalt satub isegi enamik Äripäeva lugejatest kunagi The Peninsula hotelli (vt loos esitatud pöörased hinnad), millega tahan öelda, et kirjutise eesmärk oli tutvustada Eesti lugejaile kohta, kuhu enamik elu jooksul ealeski ei satu ehk sedasi avardada lugejate maailmapilti (kuidas elavad-reisivad-puhkavad selle maailma tõelised rikkad). Ega oleks sinna mõistagi ka mina sattunud, kui The Peninsula ei oleks soostunud mind kaheks ööks võtma oma külaliseks, mille ka oma loos selgesõnaliselt ära märgin," teatas ta.
Veel selgitas Pullerits, et küsis enne Shanghaisse sõitmist selleks loa toimetuselt ja sai selle. "Niisuguste sõitude kooskõlastamine on Postimehes kohustuslik. Tegutsesin Shanghais ajakirjanikuna toimetuse ja lehelugejate huvides," märkis ta. "Kinnitan, et olen loos kõike kirjeldanud ausalt, vassimata, liialdamata, ilustamata, midagi peitmata. Rõhutan, et The Peninsula hotell ei seadnud mind võõrustades minu tegevusele ajakirjanikuna mingisuguseid nõudmisi, eeldusi, kohustusi ega piiranguid. Mul oli täielik vabadus kirjutada The Peninsula hotellist seda, mida tahan, ja nii, kuidas tahan. Ma ei seadnud oma ülesandeks muud, kui anda lugejatele tõest ja ausat informatsiooni."
Äripäevas nulltolerants
Äripäeva toimetuses kehtib
ettevõtete kulul reisimise suhtes nulltolerants juba 2008. aastast, mil otsustati, et ettevõtete poolt kinnimakstud reise ei lubata enam ka auto- ja tehnoloogiaajakirjanikele, kellele varem erandkorras selliseid reise lubati.
Kui Äripäeva toimetuse ajakirjanikud osalevad mõnel reisil, mille korraldab ettevõte, siis tasub Äripäev oma ajakirjanike reisikulud ise.
"Äraspidine toitumislaager"
Oma blogis on Pullerits 25. novembril reisist Shanghai luksushotelli kirjutanud kui äraspidisest käigust toitumislaagrisse. Ta kirjeldab postituses hotellis söödud luksuslikke toite ja seda, kuidas need tema kehakaalu veidi tõstsid. Postituse lõpus teatab Pullerits: "Kindlasti huvitab nii mõndagi, kus ikkagi toitumislaagris käisin, kellega sinna jõudsin ja kelle juures täpsemalt peatusin. See sissekanne on siin vihjeid täis, viige otsad kokku, kui end kõvaks meheks peate."
Blogist selgub veel, et ka lennud Shanghaisse ja tagasi möödusid Pulleritsu jaoks luksuslikult: "Ma ei ole kindel, et tagasiteel, mis kestis üheksa tundi ja mille vältel, nagu eelpool loetlesin, sai süüa kaks korda, mu kehakaal oluliselt vähenes. Pigem vastupidi. Enamik ajast sai rahulikult lebada ehk leiba luusse lasta, sest iste käis täiesti horisontaalseks voodiks, mil pikkust vähemalt 190. Isegi kere püsti hoidmisega ei pidanud vaeva nägema." Nagu eespool öeldud, siis Finnairi äriklassi lennupiletite eest Pullerits ise ei tasunud, samuti ei teinud seda luksushotell ega Postimees. Blogis kommenteeritakse, et Finnair pani samal ajal Shanghai liinile uue Airbus A350 lennuki ja Pullerits kinnitab, et lendas selle uue raudlinnuga. Äripäeva andmeil lendas Pullerits Finnairi kulul.
Meenutus
2003. aastal kirjutas Äripäev, kuidas
grupp ajakirjanikke võttis vastu kalli kingituse ja veetis luksusliku kinnimakstud puhkuse Egiptuses. Soome kolleegid sõnasid siis, et neil oleks selline asi välistatud.
Reisi idee kohta küsimist võrdleb Pullerits tööstusspionaažiga
"See, kust tuli reisi idee, on küll imelik küsimus selles mõttes, et ajakirjanduses see maksabki, kellel on parem idee, ja kui keegi küsib, kust tuli mingi loo idee, siis on see minu silmis nuhkimine, kust konkurendid küll ideid saavad, tahaks ka. Kuna Äripäev on antud vallas konkureeriv ettevõte, ei pea ma võimalikuks sellele küsimusele vastata. See küsimus lõhnab avaliku ja häbematu tööstusspionaaži järele," vastas Pullerits küsimusele, kas reis oli tema enda idee või külastatud hotelli pakkumine. "Seda öelnud, kinnitan siinkohal, et hotell küll ei andnud ega soovitanud ega pakkunud ega vihjanud, et võiks neist loo kirjutada. See mõte tekkis mul iseendal saadud kogemuse järel," lisas ta.
"Selle reisi peaeesmärk ei olnud selle hotelli külastamine," ütles Pullerits veel. Hiina viisa eest 51 eurot maksin oma taskust, see oli turistiviisa, märkis ta.
Seotud lood
"Investeerimisideede universumi" saates teeme juttu autodest ja autodesse investeerimisest. Kas eksklusiivse auto ostmine on kulu või investeering? Milliseid mudeleid valida, kui soovida, et nende väärtus aja jooksul tõuseks?