Börsipaanika järellainetus jõuab Eestisse

Suur osa maailma börsidest on langenud tipust vähemalt 20 protsenti ehk jõudnud karuturule ning selle mõjud jõuavad ka Eestisse. Nii ütles majandusekspert Kristjan Lepik, et sel aastal mõjutab Eesti majandust enim välismaiste finantsturgude risk, sest just see mõju jõuab ka reaalmajandusse. Praegu on aga finantsturud palju kukkunud, mistõttu on ka mure maailma majanduse pärast kerkinud. „Minu jaoks on see ilmekas näide probleemist, millest olen palju rääkinud – keskpankade rahatrükiga on sekkumine finantsturgudele nii tugev, et need ei käitu normaalselt, orgaaniliselt,“ selgitas Lepik.

Tema sõnul on keskpankade sekkumise varjukülg see, et normaalsusest kallutatud turud käituvad allapoole väga äkiliselt. „Seetõttu on turgudel veel tuntavalt ruumi allapoole langeda,“ ütles Lepik. Investorina kasutaks ta võimalikke põrkeid müümiseks ja hoiaks sel aastal konservatiivsemat joont.

Tõus võib olla läbi

Investor Jaak Roosaare ütles, et börsidel on olnud järjest 6-7 tõusuaastat ja kriisist on päris korralikult taastutud. Langust oodatakse juba paar aastat, kuid seni pole seda olnud. Nüüd, kui aasta on alanud korraliku kukkumisega, tekib Roosaare sõnul küsimus, kas tõus on lõpuks läbi.

Eesti majandusse jõuavad mõjud eelkõige Soome, Rootsi ja Saksamaa ekspordi ning selle vähenemise kaudu. Viimasel ajal on majandust vedanud palkade kasvamisel ja odavatel intressidel ja kütusehinnal baseeruv sisetarbimine. See ei saa Roosaare sõnul aga lõputult kesta. „Seega kui ülejäänud maailma majandus langeb, mõjutab see kindlasti viitega ka Eestit. Samas pole hetkel see trend veel pöördunud ja toetab endiselt majandust,“ rääkis ta. Uut turgude krahhi Roosaare siiski ei ennustaks.

Tema investeerib eelkõige pikaajalistesse dividendimaksjatesse, kes suutsid reeglina oma dividende kasvatada ka aastatel 2007-2009. Praegu on nende dividenditootlus 2-4% aastas. „Kui nüüd eeldada mingit krahhi ehk kui turud kukuvad 30-40%, siis muutuvad need tootlused juba väga magusaks,“ ütles ta.

Eestis mõju juba tunda

Väikeinvestor Rene Ilves märkis, et kuna Eesti on avatud majandusega, siis jõuavad maailma mõjud varem või hiljem ka meieni. „Näiteks ei mäletagi, millal viimati oli bensiin tanklas nii soodne,“ ütles ta.

Samuti on Ilvese sõnul maailma toormehindade languse otsene tulemus VKG suurkoondamine. Kuna eksporditurud kiratsevad, siis on ka Eesti majanduskasv kehvapoolne, püsides täna praktiliselt kodumaise tarbija õlul. Samas ootab Ilvese sõnul Eesti majandust ees uus kogus euroraha, mis on varem mõjunud majanduskasvule positiivselt. Seega on inimeste ja ettevõtete bilansid võrreldes eelmise kriisiga täna oluliselt paremas seisus.

Uut börsikrahhi Ilves siiski ei usu. Tema sõnul on rahapoliitika endiselt lõtv ja üheski olulisemas sektoris ei ole tekkinud suurt buumi, mis võiks reaalmajandusele ohtlikuks saada. „Tõsi, mõnes sektoris on buumi ilmingud, näiteks start-up'id, kuid need ei ole süsteemse riskiga. Mõned progejad ja IT-hipsterid peavad tutvust tegema pärismaailma tööturuga,“ rääkis Ilves. Seega usub ta, et börsidel käib täna tavaline korrektsioon.

Investeerimist peab jätkama

DNB Panga vanema krediidianalüütiku Priit Roosimäe sõnul mõjutavad Hiina langevad börsid, Euroopa jätkuvalt kehv majandusolukord ja nafta madal hind Eestit eelkõige nii, et nõudlus Eesti ekspordi vastu võib kahaneda. See omakorda tähendaks eksportivatele ettevõtetele raskusi tulusid hoida ja kasvatada. Samas on jätkuv surve palgataseme tõusuks.

„Nii lähevad ettevõtted sellele aastale vastu suhteliselt kesiste kasuminumbritega ning nende suurendamine on korralik väljakutse,“ rääkis Roosimägi.

Tema sõnul on vaja Eesti äri viia lisandväärtuste ahelas kõrgemale tasemele, et saaks teiste riikidega tootlikkuse konkurentsis püsida. Selleks on hoolimata väliskeskkonna ebakindlusest vaja investeerida ja seada selgeid pikemaajalisi sihte. „See nõuab meie ettevõtjatelt kindlameelsust ja kindlat usku ettevõetavate sammude pikaajalisse kasusse,“ märkis Roosimägi. Ta lisas, et viimastel aastatel on Eesti SKP kasv tulnud suuresti sisenõudlusest, kuid vähegi pikemas perspektiivis saab majanduskasv olla jätkusuutlik ainult juhul, kui eksport seda toetab.

Börsiplaane ei pidurda

LHV Groupi juhatuse liige Erkki Raasuke ütles, et hoolimata börside ebakindlusest ei ole nende arvates uudised nii halvad, et peaks kuidagi mõjutama LHV plaani sel aastal börsile astuda.

„Näeme küll finantsturgude kõikumist, kuid siiski ei tähelda me hetkel, et midagi väga drastilist või negatiivset oleks juhtumas,“ ütles ta. Sellegipoolest nentis ta, et alati võib tulla põhjuseid, mis sunnivad plaane korrigeerima. Seni neid veel ette tulnud pole.