Ettevõtja ja endise Eesti Energia nõukogu esimehe Jüri Käo sõnul oli Auvere puhtalt valitsuskabineti otsus, vaatamata nõukogu vastuseisule, kuid ta siiski ei kritiseeriks valitsust selle eest.
- Endise Eesti Energia nõukogu esimehe Jüri Käo sõnul oli Auvere otsus poliitiline ja tehtud julgeolekukaalutlustel. Foto: Andres Haabu
„Auvere oli puhtalt valitsuskabineti otsus. See oli omaniku soov. Omanikul on õigus selliseid asju teha. See on energiajulgeoleku mõttes põhjendatud. Ma arvan, et ei tasu valitsuse seda otsust kritiseerida,“ kommenteeris Käo ja lisas, et tema seda otsust praegu ei muudaks.
„Las see otsus olla. Meil on arvestatav põlevkivienergeetika kompetents ja oma energia tootmise võrkude omamine pole halb asi. Me hakkame seda otsust kiitma siis, kui ühel hetkel seda vaja on. Samamoodi seisab ju ka Eleringil reservjaam. Neid reservasju ei ole õige hukka mõista,“ rääkis Käo.
Allahindluse tulemusel on Eesti Energia varasid tänaseks korstnasse kirjutatud juba kokku 65,6 miljoni euro võrra, millest Auvere moodustab 39,6 miljonit eurot Utah' projekti varad 26 miljonit eurot. „Eks see korstnasse kirjutamine on bilansis, reaalsed varad on ju olemas, jaam on olemas ja töökorras, käivitub kohe. See on tagatisasi. Riik seda tahtis ja nüüd on see olemas, mina ei mõistaks valitsust selle eest hukka. Kuigi juhatus ja nõukogu olid sellele vastu toona,“ lisas Käo.
Utah' projektist rääkides märkis Käo, et nafta hinna tõttu pandi ka see nüüd õigesse hinda. „Praegu pole seda äriplaani võimalik ilmselt realiseerida. Kuid seda, mida nafta hind edasi teeb, ei oska ju keegi ennustada,“ märkis Käo.
Eesti Energia pikaaegne juhatuse esimees Sandor Liive polnud nõus teemat kommenteerima, saates vastuseks lühisõnumi: "Ma ei tööta alates 01.12.2014 enam Eesti Energias."
Seotud lood
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.