Koda: maksuameti vaatlemised piiridesse

“Praegu on vaatlust võimalik teha ainult maksukohustuslase majandustegevuse kohas, ehk siis sisuliselt tema kontoris. Probleem on olnud selles, et väljaspool tegevuskohta pole maksuamet saanud siiani vaadelda seda, millise majandustegevusega tegeletakse. Tundub ju loogiline, et amet saab vaadelda ka mujal, mitte ainult kontoris,” selgitas kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts.

Ta lisas, et selle juures on oluline see, kui kaua vaatlemine kestab. “Ettevõtjat tuleb vaatluse alustamise ajal teavitada selle sisust, tema õiguseid ja kohustusi selgitada ning vaatlust tuleb teha mõistlikul tööajal,” rääkis Palts kaubanduskoja ettepanekute kõige olulisemast punktist.

Lisaks on oluline Paltsi sõnul ka see, kui pikk võib üks vaatlus olla. “Ma ei usu, et seda kuritarvitatakse, kuid miks ka mitte. See võiks olla reguleeritud kas rahandusministeeriumi kaudu või maksuameti sise-eeskirjaga,” märkis Palts. Tema sõnul pole normaalne, kui vaatlus muutub igikestvaks.

Üks Eesti meedias tormi tekitanud vaatlus oli ühe ettevõtja ametiauto kasutamise kontrollimine, kui ettevõtja oli parkinud auto spordiklubi ette ja sai selle eest maksuametult kirja. Ka maksumaksjate liidus tekitas ameti käitumine küsimusi.  “Neid saab seostada küll. Ka seal vaadeldi ju väljaspool majandustegevuse toimumise kohta,” nentis Palts.

Maksuameti avalike suhete juhi Rainer Lauritsa sõnul on ameti uue strateegia kohaselt vaatlus maksuhalduri toiminguna vajalik alles siis, kui nn selgitus- ja teavitustöö pole soovitud tulemusi andnud. "Vaatlus ei peaks olema esimene toiming, millega maksuametnik ettevõtjat maksude tasumisel ja maksudega seotud riskide maandamisel aitab. Kui aga vaatluseta siiski ei saa, siis maksuhaldur peab selgitama iga kord vaatluse eesmärki, tõendite kogumise vajalikkust ning poolte õigusi ja kohustusi, lähtudes põhimõttest, et vaatlus tehakse koostöös maksukohustuslasega," selgitas Laurits ja lisas, et haldur peab vaatlust alati ka põhjendama.  

Ettevõtete käibed ja töötajad avalikuks

Teise ettepanekuna käis kaubanduskoda välja idee, et ettevõtted võiksid oma käibe ja töötajate numbrid eraldi avalikustada, vaatamata sellele, et need numbrid majandusaastaaruannetes juba kajastuvad.

“Kui oleme läinud juba kord seda teed, et riigile tasutud maksude avalikustamine on üle aasta juba probleemideta kehtinud/toiminud, siis miks ei võiks ka need kaks asja seal maksuameti tabelis juures olla?” rääkis Palts. Tema sõnul toetaks see muudatus avatumat ja ausamat ettevõtluskeskkonda ja võib-olla õnnestuks sellise info avaldamine ka natuke majandusaastaaruannete koostamist lihtsustada.

Paltsi sõnul ei tasu seal eristada suuri ja väikeseid ettevõtteid. “Ma arvan, et siin ei ole põhjust kedagi eristada või erandeid teha. Need on nii üldised numbrid. Kui majandusaasta aruandes on need ka kõigile esitatud, siis miks peaks siin erandeid tegema?” märkis Palts.

Ka soovib kaubandus-tööstuskoda, et ettevõtted hakkaksid avaldama tasutavate ressursi- ja keskkonnatasude suurust. Eesmärk on parem ettekujutus sellest, kuidas ettevõtjad keskkonda kasutavad ning kuidas ja kui palju selle eest riigile tasuvad ja seeläbi ühiskonda panustavad.

“Seda on osa ettevõtteid küsinud ja välja pakkunud,” vastas Palts küsimusele, miks see vajalik oleks. “Kui me räägime riiklike maksude avalikustamisest, mis täna toimib, siis tegelikult ettevõtja jaoks on ka need tasud üsna suure koormaga. Miks mitte ei võiks kaaluda ka nende avalikustamist?” märkis Palts. Ta nentis, et siin on vaja veel arutada seda küsimust, kas riiklikud ja ressursikasutamise maksud on üldse kena ja mõistlik ühte patta panna.

Ka siin pole ettevõtete suurust vaja tema sõnul arvestada. "Paari töötajaga ettevõtet suure kontserniga võrrelda ei pruugi ollagi võimalik. Eks see hirm oli üleval ka siis, kui riigile tasutud maksude avalikustamine esimest korda üle aasta tagasi teemaks oli. Ka siis kardeti, et kuidas see mõjub, et väiksemad tasuvad vähem ja suuremad rohkem, et kuidas me paneme nad ühte tabelisse,” meenutas Palts ja lisas, et tegelikkuses võeti asi rahulikult ja mõistvalt vastu. Sest kõik saavad ju aru, et kui on anomaaliad, siis saab nende kohta ka küsida ja selgitusi jagada. “See, et räägitakse maksukoormusest ja selle sisust ning ettevõtete panusest riigikassa täitmisse – see on ju igati positiivne,” lisas Palts. 

Koda tegeleb pseudotegevusega

Alexela Groupi juhatuse esimehe Andreas Laane sõnul on kaubanduskoja ettepanekute eesmärk arusaamatu, sest käibe suuruste ning makstud ressursi- ja keskkonnatasude tabel ei anna midagi. Samuti paistaksid selles võrdluses eksportivad ettevõtted halvana, sest eksport on käibemaksuvaba, sest maks tasutakse sihtriigis.

Ka pangad ei oma eriti maksustatavat käivet, sest osutavad suuresti käibemaksuta tehinguid. “Nõnda saame sellest tabelist teada, et siia riiki eksportijaid ja panku polekski vaja. Eesti ettevõtlust see väärteadmine nüüd küll ei aitaks,” märkis Laane, kelle hinnangul on ettepanekute näol tegemist pseudotegevusega, mis loob tegelikult rohkem kära ja kadedust, andmata mingit panust hea ettevõtluskeskkonna arengusse ning uute töökohtade loomisesse. “Need sektorid, kus on kombeks ümbrikupalga maksmine, OÜtamine või käibemaksupettused, on ju maksuametile teada ning vaid nemad saavad oma kõrgendatud tähelepanu sinna ka suunata,” lisas ta.

Laane sõnul pole sellesse teemasse vaja täiendavat avalikku huvi suunata, sest kõigil inimestel on võimalik saada infot äriregistrist, kus on avaldatud ettevõtete majandusaasta aruanded. “Eriti jabur on töötajate arvu avalikustamine selles mõttes, et ajal, mil maailmas on kombeks pigem outsourcing ja allhanked, tagades nii vajaliku paindlikkuse turukriisidega toimetulekuks, siis meie näeks väärtust vaid ettevõtte palgatud töötajate numbris, mis ei räägi tegelikult loodud töökohtadest eriti midagi,” märkis Laane. Lisaks tuleks tema hinnangul pidada lugu ka ettevõtete ärisaladusest ning see, kuidas ettevõtted väärtust loovad, on iga ettevõtte enda valik.

“Igasugused edetabelid on muidugi põnevad, aga mina kirjeldatu järele tarvidust ei näe,” lisas Laane.

Avalikustamine ohuks ausale konkurentsile

Kunda Nordic Tsemendi juhi Meelis Einsteini sõnul võib selline maksude avaldamine tuua kaasa konkurentsi moonutamise. "Näiteks kui meie naaberriikides taolist infot ei avaldata, siis jääb Eestis asuv firma kehvemasse seisu, sest tema raamat on aasta jooksul nii-öelda avatud, aga konkurendil kinni," selgitab Einstein.

Ta lisab, et ühelt poolt läbipaistvus kindlast suureneb ja need firmad, kes palju makse maksavad, pälvivad ehk suurema lugupidamise. "Ma põhimõtteliselt olen suurema avalikustamise poolt, sest siis on lihtsam näha, millist mõju riigi rahakotile erinevate firmade tegevus avaldab," märkis Einstein.