Norra kriisikohtumine: kriisi ei ole

Selline oli järeldus pärast kriisikohtumist, kus osalesid peaminister, rahandusminister ja keskpanga juht, et hinnata nafta järsu hinnalanguse mõju Lääne-Euroopa suurima naftariigi majandusele.

„Praegu toimivad oktoobris eelarves vastu võetud meetmed tulemuslikult,“ ütles rahandusminister Siv Jensen agentuurile Bloomberg. „Täna ütlesime seda, et oleme vajadusel valmis täiendavateks sammudeks.“

Norra poliitikud on otsustanud järgida strateegiat, kus sõna „kriis“ suhu ei võeta. Selle asemel rõhutatakse, et nafta hinna languse mõju aitavad korvata nii Norra krooni kursi nõrgenemine, madalamad intressimäärad kui ka rekordiline stiimul riigieelarvest. Naftasektoris, kus on kadunud ligi 30 000 töökohta, on siiski tulnud kriisi tunnistada.

Osa analüütikuid on üha enam mures. „Neil tuleb tunnistada, et olukord on muutunud kriitiliseks ja negatiivsed riskid on kasvanud,“ ütles Svenska Handelsbankeni ökonomist Oslos Marius Gonsholt Hov. „Mingisugune erakorraliste meetmete pakett peab neil selliseks puhuks olema.“

Peaminister Erna Solberg möönis, et Norra lääneranniku naftakeskustes on olukord kriitiline. Täies mahus eelarvepoliitika üle vaatamist ta aga otstarbekaks ei pidanud.

„See valitsus on ammu öelnud, et Norra majanduses on vaja restruktureerimist, kus me ei sõltu enam nii palju naftast nagu viimastel aastatel,“ ütles rahandusminister Siv Jensen. „See seisukoht kehtib ka praegu.“

Norra majandusel on aidanud nafta hinnalangust korvata krooni nõrkus – läinud aastal euro suhtes saavutatud kõige tugevamalt tasemelt on Norra kroon nõrgenenud 13%. Naftasektori osakaal on umbes viiendik SKPst.

Norra valitsus on selleks aastaks kavandanud rekordilise stiimuli riigieelarvest, ammutades vahendeid riiklikust naftafondist. Esimest korda kavatseb valitsus fondist rohkem võtta kui sinna tallele panna, kuid Solbergi sõnul ei pea see nii jääma – naftatööstus on tsükliline.

Keskpank, mis läinud aastal poolitas baasintressimäära 0,75%-le, on valmis seda veelgi alandama.