Sadamates ja raudteel kukkus järsult kaubavedu

Varasema aastaga võrreldes vähenes sadamate kaubamaht viiendiku ja raudteel ligi neljandiku võrra, kirjutab statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Piret Pukk statistikablogis. 

Sadamates vähenes nii kauba lastimine kui ka lossimine

Mullu lähetati Eesti sadamatest välismaale ja välissadamatest saabus siia 34,8 miljonit tonni kaupa, mis oli viiendiku vähem kui aasta varem.

Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas sadamate kaubamahust 24,6 miljonit tonni ja lossimine (kauba laevalt maha laadimine sadamas) 10,2 miljonit tonni. Kui 2014. aastal toetas sadamate kaubamahu kasvu just Eesti sadamatesse saabunud kauba lossimise mahu kasv, siis 2015. aastal vähenesid nii lastimise kui ka lossimise mahud varasema aastaga võrreldes.

Tegemist on viimase kümne aasta suurima langusega. Kaupu lastiti 18% vähem ja lossiti 25% vähem kui 2014. aastal. Kaupade lastimine on mõjutatud kaubaveost avalikul raudteel, kus veetakse peamiselt transiitkaupa.

Raudteede kaubamaht kahanes aastaga ligi neljandiku

Mullu ulatus kaubavedu Eesti raudteedel 28,0 miljoni tonnini, mis oli 23% vähem kui aasta varem. Tegemist on viimaste aastate suurima langusega.

Kaubamahu vähenemine on eelkõige tingitud sellest, et Venemaa kasutab transiitkauba veol kauba saatmiseks välisriikidesse raudteetranspordi ja Eesti sadamate teenuste kombineerimise asemel üha rohkem Venemaa enda sadamaid. Raudteetranspordi kaubamaht Eesti riigisisestel vedudel oli 2015. aastal 15 miljonit tonni, mis oli neljandiku võrra vähem kui 2014. aastal.

Kaubamahust moodustas transiitkauba vedu 11,3 miljonit tonni, eksport 0,4 miljonit tonni ja import 1,3 miljon tonni. Transiitkauba vedu vähenes aastaga 20%. Riigisisestel raudteevedudel veeti nagu varasematelgi aastatel peamiselt põlevkivi, transiitkaubana vedelaid rafineeritud naftatooteid ning lämmastikuühendeid ja väetisi (v.a looduslikud väetised), eksporditi mineraaltooteid ja imporditi naftatooteid.

Loe lähemalt statistikablogist.