Kaitseväe kõrgema juhtkonna krediitkaartide kasutus on avalik, aga õhuväe ja missioonipiirkonnas kasutuses olevate krediitkaartide väljavõtet kaitsevägi julgeoleku kaalutlustel avaldada ei saa.
- Kaitseväe juhataja Riho Terras. Foto: Andres Haabu
TAUST
Kaitsevägi
on vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib Kaitseväe juhataja.
Eesti riigikaitse on üles ehitatud totaalkaitse printsiibil ja riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Riigikaitse juhtimisstruktuur tagab Kaitseväe valmisoleku rahuajal ja kriisiolukordades. Sõjalist kaitset teostavad Kaitsevägi ja Kaitseliit.
Kaitseväe ülesanded
Kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega. Kaitsevägi plaanib ja viib ellu operatsioone kõigi väeliikide üksusi kaasates.
Kaitseväe ülesanne rahuajal on õhuruumi ja territoriaalvete järelevalve ja kontroll, tagada pidev kaitsevalmidus, välja õpetada ajateenijaid, ette valmistada reservvägesid ja üksuseid, osaleda rahvusvahelistel operatsioonidel ning abistada tsiviilvõime loodusõnnetuste või inimtegevuse tõttu aset leidnud katastroofide tagajärgede likvideerimisel.
Kriisi korral või sõjaajal on Kaitseväe ülesanne tagada kontroll riigi territooriumil, rakendada kaitsevõimet agressiooni ärahoidmiseks, selle ebaõnnestumisel kaitsta riigi terviklikkust ja suveräänsust kõigi olemasolevate sõjaliste vahenditega, kontrollida riigi õhuruumi ja tagada strateegiliste objektide õhukaitse, merekommunikatsioonide kontroll ning kaitsta sadamate ja võimalike maabumistsoonide juurdepääse.
Kaitseväe juhataja
Alates 5. detsembrist 2011 on Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras.
Kaitseväe juhataja juhib Kaitseväge nii rahu kui ka sõja ajal ning vastutab Kaitseväe valmisoleku eest täita riigikaitselisi ülesandeid.
Kaitseväe juhataja nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse riigikogu.
allikas: Kaitsevägi
Õhuväes on krediitkaardid kaitseväe peastaabi pressijaoskonna leitnandi Kristel Maasikmetsa sõnul kasutusel peamiselt välislähetustes õhusõiduki kütuse eest ja lennujaamamaksude tasumiseks, aga nende kulutustuste suurust ja täpsemat sisu nad julgeoleku kaalutlustel avalikustada ei saa.
Praegu on kaitseväes kasutuses 15 krediitkaarti limiidiga 1920–6500 eurot kuus. "Üldjuhul on limiit 1920–3000 eurot, vaid välisoperatsioonidel teenivatel kontingendi ülematel on see suurem. Praegu siis Eesti kontingendi ülemal Malis," lausus Maasikmets.
Kaitseväes kasutuses olevad krediitkaardid jaotuvad laias laastus kaheks – õhuvägi ja kaitseväe juhtkonna administratsioon.
Kaitseväe juhtkonna administratsioonis on kasutusel neli krediitkaarti, mille limiit on kas 2000 või 3000 eurot. Konkreetsemalt on krediitkaardid kasutada kaitseväe juhataja, kaitseväe juhataja asetäitja ja peastaabi ülema käsundusohvitseridel ja allohvitseril ning administratsiooni ülemal. "Näiteks on kaitseväe juhataja administratsioon krediitkaarti kasutanud valdavalt majutuse eest tasumiseks. Lisaks on viiel korral tasutud sõidukulusid ja ühel korral pagasitasu ning kahel korral vastuvõtukulude eest," märkis Maasikmets. Kokku olid siis avalikustamisele kuuluvad kulutused krediitkaartidega 2015. aastal 8338 eurot.
Kaitseväes väljastatakse krediitkaart kooskõlas teenistuskohustuste ja ametikohaga, kusjuures ametikohale määratu peab selleks esitama ka vastava taotluse. Seejärel taotleb kaitseväe peastaap kooskõlastatud esildise alusel riigikassast krediitkaarti. Positiivse vastuse korral väljastatakse teenistujale nimeline kaart, kus on fikseeritud kuulimiit. Kulutuste üle peab arvet peastaap. Krediitkaarte saab kasutada välislähetustes ning kaardiga tehtud maksete kohta tuleb esitada täpne aruanne koos vastavate kviitungitega.
Lisatud on kaitseväe juhtkonnaga seotud kaartide väljavõtted.
Seotud lood
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.