Kinnisvaraturul läheneb suur murrang

Kinnisvaraturul toimuvatest arengutest rääkides märkis Hintsov ka, et õige pea läheme tagasi minevikku. „Tagasi minevikku selles mõttes, et toimub aina rohkem bartertehinguid, nagu kunagi sai lamba eest moosi või kirve eest puid. Nüüd juhtub sama, ainult et digitaalselt, lamba- ja moosiomanik on ühendatud ja teevad tehinguid otse, ilma vahendajateta,“ rääkis Hintsov ja esitas küsimuse: mismoodi hakkab tulevikus vahendaja äri mõjutama? Tema sõnul kinnisvaravahenduse mudel muutub. „Võib-olla tuleb maaklereid juurde võtta või nende spetsialiteeti muuta või hoopis neile elektrooniline töövahend luua.“

Ühe uue asjana ennustas Hintsov digitaalse hinnakaardi tulekut. Sel on näha majade kaupa, mis on igas majas müügil, ja neid pindasid saab omavahel võrrelda, igas majas saab teha virtuaalset tuuri. „Mida teevad maaklerid? Neil on hoopis teistsugune töö. Maakleritöö kindlasti jääb ja see kaart kindlasti tuleb, see on juba mõningates riikides olemas," kõneles Hintsov.

Audiitorfirmas Deloitte nähakse Hintsovi sõnul, et kinnisvaras on tulevikus oodata lühiajalisemaid lepinguid. See omakorda tekitab küsimuse, kuidas neid hallata, kas selleks on maaklerit vaja, ja ilmselt tuleb nende töösse paindlikkust juurde.

Nii-öelda tavalisest rentimisest olulisemaks muutub allrentimine. Eriti puudutab see nn millenniumilapsi, kellel on Hintsovi sõnul mingil hetkel vaja kontoripinda, mingil hetkel mitte. Ta tõi ka näite, et kui tal on 90% töötajatest lepinguga, ülejäänud vabakutselised, siis on küsimus, kuhu neid majutada. See tähendab, et muutused kinnisvaras mõjutavad ka hotellindust, kodumajutust ja parklaid. „Kui sul on Google’i auto, mis kogu aeg sõidab, siis parklat pole vaja, ta toob su ära ja läheb järgmise kliendi juurde. Aga võib-olla on see liiga kauge tulevik,“ rääkis Hintsov.

Üks trendidest on tema hinnangul ka see, et kontorihooned ei saa olla enam lihtsalt kontorihooned, vaid neist saavad nii-öelda peatuskohad, mille kaudu pakutakse eri teenuseid. Noored ostavad Hintsovi sõnul eelkõige ligipääsu, omamisest ei ole nad huvitatud. „Hea uudis on see, et keegi peab olema ka omanik,“ märkis ta.

Mida tähele panna 2016. aastal?

* Jagamismajandus tuleb kinnisvarasse varem, kui oodatakse.

* Tekib suurem nõudlus ümberkujundatavate ruumide järele.

* Allrent muutub olulisemaks kui lihtsalt rent.

* Suhtumises rentimisse ja rentimise haldamises toimuvad märkimisväärsed muutused.

* Google’i või Uberi moodi uus turuosaline võib täielikult muuta vahendusäri.

* Äripindade puhul ei ole enam saladusi, kõigil turuosalistel on kogu info olemas.

* Äripindade omanikud ja rentnikud saavad paremini tuvastada rentimisvõimalusi ja suhelda otse teineteisega.

* Rentnikud saavad teha paremini teadlikke otsuseid väiksemate kuludega.

* Millenniumlased, kes moodustavad 2030. aastaks 75% tööealisest elanikkonnast, eelistavad avatud ning paindlikku töökeskkonda, mis võimaldab neil töötada kus iganes.

* Talentide jaht muutub palju intensiivsemaks, kui arvatakse. Konkurentsieelis on neil ärikinnisvara omanikel, kes seda mõistavad ja loovad rentnikele häid kogemusi, mis ühtlasi rahuldavad ka rentnike talentide vajadusi.

* Noorema kvalifitseeritud tööjõu eelistused määravad pindade kujunduse ja asukoha. Individuaalsetel elustiili mustritel, mis puudutavad elamist, tööd ja meelelahutust, on domineeriv roll igas ärikinnisvara otsuses.

Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses toimub täna Äripäeva kinnisvarakonverents, kus kohtuvad potentsiaalsed kliendid, investorid, ehitajad, arendajad ja vahendajad. Konverentsi teemad on päevakajalised, kuumad, konfliktsed ja puudutavad isiklikult igaühte, kes seotud kinnisvaraga.