Eesti väikeosanike kaitse Botswanaga ühel pulgal

Maailmapanga uuring kinnitab Eesti õigusnõustajate muret reedeses Äripäevas. Eesti väikeosanike kaitse on hinnatud murettekitavalt kesiselt - 190 riigi hulgast on Eesti 81 punktiga 82. kohal. Samasuguse tulemuse said Ungari, Serbia, Botswana, Dominikaani Vabariik ja Ida-Timor. 

Eesti naabrid saavad väikeosanike kaitsega paremini hakkama: Leedu sai uuringu järgi 47 punkti, Läti 49 punkti, Soome ja Venemaa mõlemad 66 punkti. 190 riigi hulgas on kõige paremini väikeosanikud kaitstud Singapuris, Uus-Meremaal ja Hiinas. Kõige kehvem seis on väikeosanikel Liibüas ja Afganistanis.

Eelmisel nädalal kirjutas Äripäev, et väikeosanike kaitse on õigusnõustajate hinnangul pea olematu, rääkimata sellest, et enda kaitsmine on väikeosanikule enamasti liiga kulukas ning keerukas. Kui suuromanik otsustab ühisettevõtte kaaperdada, kaitsevad Eesti seadused teda sedavõrd, et väikeomanikule jäävad enamasti tühjad pihud.

Advokaadibüroo Sorainen partner ja Eesti Advokatuuri äriõiguskomisjoni juht Karin Madissoni tegi kolm ettepanekut seadusandluse kiirkorras parandamiseks ning täiendamiseks. Tema hinnangul peaks seadusandja tähelepanu pöörama väikeosaniku õigusele saada olulist infot ja efektiivset erikontrolli, õigusele kaasa rääkida ja mõjutada kasumi jaotamisega seonduvaid küsimusi ning õigusele välja astuda, mis tähendab sisuliselt väljaostmist.

Äripäev palus ettepanekutele kommentaari õiguskantslerilt, ent kantsleri kommunikatsioonijuht Janek Luts nentis, et õiguskantsler ei saa asuda juriidiliste ettepanekute kommentaatori rolli. Samuti ei saa tema sõnul anda õiguskantsler kommentaari väikeosanikke puudutava kohtumenetluse ajal.

Nimelt BLRT väikeosanik Mihhail Gnidin on esitanud taotluse tunnistada põhiseaduse vastaseks äriseadustik osas, mis ei näe vähemusaktsionäride ja -osanike huvide kaitseks ette asjakohast dividendinõuet või õiguskaitsevahendit juhuks, kus enamusaktsionär või -osanik jätab pahatahtlikult või ilma asjakohase ettevõtte majanduslikust seisundist tuleneva vajaduseta äriühingu kasumi jaotamise otsustamata või otsustatakse enamusaktsionäride või -osanike heakskiidul puhaskasumit mitte jaotada. BLRT enamusaktsionäridena tegutsev perekond Bermanid on alati dividendide väljamaksmise otsused maha hääletanud olukorras, kus BLRT Grupi kasum on ligikaudu 268 miljonit eurot. Riigikohus oli küll teist meelt ning loodi pretsedent, millega väikeaktsionärid said õiguse taotleda erikontrolli ka tütarfirmades.

Justiitsministeeriumini väikeosanike mure jõudnud ei ole. Ministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik märkis, et mingit seadusandlikku initsiatiivi sellel teemal justiitsministeeriumis hetkel pole.