Soome ametiühingute keskliit SAK andis täna esialgse toetuse kavandatavale ühiskondlikule kokkuleppele, mis peaks aitama taastada Soome käest lastud konkurentsivõimet.
- Soome peaminister Juha Sipilä Foto: Scanpix/reuters
Otsus sündis häältega 14 poolt ja 5 vastu, üks sedel oli kehtetu, vahendas
Soome päevaleht Helsingin Sanomat.
SAK seadis oma toetusele rea tingimusi – valitsus peab loobuma lisakärbetest 1,5 miljardi euro ulatuses, millega valitsus ähvardas, kui kokkulepet ei sünni, ning korvama palgasaajate ostujõu vähenemist maksukärbetega. Ettevõtetelt oodatakse investeeringuid ning valitsuselt meetmeid investeeringute soodustamiseks.
Ametiühingute keskliit teatas, et on valmis arendama nn Soome mudelit, kus palgatõusu tempo annab edaspidi ette ekspordisektor. Lõpliku otsuse teeb SAK juunis, kui on selgunud, millised on valitsusepoolsed konkreetsed sammud ja kui suur toetus sellele kokkuleppele on.
Ametiühingute
keskliidu arutelust täna osa võtnud Soome peaminister
Juha Sipilä otseselt mingeid lisalubadusi ei andnud. Küll aga möönis ta, et kui ametiühingud selle ekspordi järgi joonduva palgamudeli omaks võtavad, siis suureneb sellest maksukärbete tõenäosus. Ja kärbete ulatus sõltub sellest, kui palju taolise nn Soome mudeliga maksukärbeteks ruumi luuakse.
Laual on ettepanek, mille järgi soomlastel tuleks aastas ilma lisatasuta 24 tundi rohkem tööd teha, vähenevad riigitöötajate puhkusetasud ning osa tööjõumakse nihkub töövõtjate õlule. Need meetmed vähendaksid 2019. aastaks Soome tööjõukulusid veidi üle 4%, mida on mõnevõrra vähem, kui Sipilä nõutud 5%.
Läinud nädalal ütles Soome valitsus, et laual olev ettepanek Soome tööjõukulude vähendamiseks võib aidata „Euroopa haige mehe“ (nii nimetas Soomet rahandusminister Alexander Stubb) uuesti Saksamaaga võrreldes konkurentsivõimeliseks muuta.
„Ma usun, et meil on siin head elemendid, et Soome majandus jalgele saada,“ ütles Sipilä Bloombergi vahendusel. Kui see ellu viia, on lootust järele jõuda nii Rootsile kui Saksamaale.
Seotud lood
Cantilloni efekt kirjeldab hästi seda, kuidas praegused rahapoliitikad teevad rikkaid rikkamaks ja vaeseid vaesemaks, suurendades selle kaudu ebavõrdsust.