Shishi: kliendid leiavad meid ise

"Mulle tuli üllatusena, et oleme palgaedetabelis teist aastat järjest. Oleme püüdnud siin pigem teha oma tööd nii hästi, kui oskame ja mitte võrrelda ennast teistega," märgib Shishi üks omanikest Mart Haber. Haber on loominguline inimene, talle meeldib see, mida ta teeb, edetabelid ei ole tema elus prioriteet. Shishi on tänavu parimate palgamaksjate edetabelis 360. kohal. 

Kohtume Haberiga Shishi Viimsi kontoris Astri teel keset majasid ja ridaelamuid. See on üks viiest kohast, kus töö käib. Haber tõdeb, et kontor ja laod viies kohas on logistiliselt tüütu ning praegu on tema suurim unistus saada kogu äritegevus ühe katuse alla. See juhtub juba 2017. aastal. "See on selline käegakatsutav unistus," märgib Haber.

Materjal aina olulisem

Kontoris paistavad silma moodsasse interjööri sobivad aksessuaarid, vaasid, kunstlilled, ehted, küünlad, orhideepotid jne. Haberi sõnul on klientidele ja ka ettevõttele aina olulisem toodete materjal. "Klassikaline luksus mingisuguse moodsa tvistiga on meie nišš," iseloomustab Haber oma tooteid. Shishi tooted on klaasist, portselanist ja erinevast metallist. "Plasti osakaal on aastatega oluliselt vähenenud, kui rääkida näiteks jõuluehetest, pigem on need naturaalsetest materjalidest: käbid, oksad, metall, portselan, palju klaasi," lausub Haber. 

Kui Shishi alustas, siis kasutati ka Eesti materjale: metall ja torutooted, klaasplast, millest tehti vaase, aga siis läks tootmine nii kalliks, et ei tasunud enam ära. Praegu tellitakse materjali Hiinast, Indiast, Indoneesiast, Filipiinidelt, Taist. "Hiinast tuleb lõige rohkem, samas ei saa öelda, et näiteks India on vähem tähtsam meie jaoks. Igast riigist tulevad oma materjalid ja oskused. Indoneesiast puit ja puidutooted, Filipiinidelt merekarbid, Indiast vana käsitööoskused, mis on seal säilinud," kirjeldab Haber. 

Shishi kaubamärk vallutab turgu Euroopas ja ka mujal maailmas. Messidel, kus Shishi käib, turustatakse ennast ka kui Norra-Eesti ettevõtet. "Kuna ladu ja peakontor on Eestis, siis kontaktid on siit. Põhiliselt oleme ikka klientide jaoks Eesti ettevõte," lausub Haber. 

Shishi kuulub kahele Norra naisele ja kahele Eesti mehele. Lilli Bendriss on passiivne investor, Linda Johnsen aktiivne ja ettevõtte peadisainer, kes juhib Norra kontorit ja lillepoodi. Eestis disainivad kollektsiooni Toivo Piller ja Mart Haber. "Meil on väike firma, teeme kõik kõike, mida vaja," nendib Haber. "Kui vaja, siis saab ka koristatud."

Haberi sõnul on kõik aktsionärid head sõbrad ja kolm põhiaktsionäri juhivad koos. "Minu vastutada on strateegilised otsused. Samas tehastes kohapeal käime kõik kolmekesi. Disaini ja väljapaneku poolelt panustab kõige rohkem Linda," räägib Haber. 

50% ajast ollakse Eestist väljaspool. Kui 2014. aastal käis ettevõte viiel suuremal messil, siis sel aastal on plaan külastada kaheksat. "Tegelikult käime aastas seitsmel messil. Sel aastal oleme juba käinud Münchenis, kaks korda Frankfurdis, Pariisis ja Oslos, ehk viiel ja lähme veel kolmele messile," loetles Haber. Ta lisas, et messid on mõeldud professionaalidele ja seal toimub reaalne müük ehk tehakse tellimusi. 

Messile saamine ei pruugi lihtne olla. Mõnele messile saamine on Haberi sõnul lihtne, aga näiteks Pariisi messile on järjekord. "Nad tahavad näha, millised on messikogemused, mida müüakse, kuidas boks välja näeb," räägib Haber. "Meie saime küll esimese avaldusega, samas ma tean firmasid, kes on kaks aastat oodanud."

Kliendid tulevad ise

2012. aastal kirjutas Eesti Ekpress, et Pariisis läksid kaks giganti, Lafayette ja Printemps, isegi tülli, kumb saab eestlaste disainitud kuusekulinad endale. Olukord lahendati saalomonlikult: Lafayette'i keti 60 kaubamajas kasutatakse Shishi üht kollektsiooni, Printempsi jaoks töötati välja erikollektsioon. Shishi on müünud oma kollektsiooni Pariisi Bon Marches, ISETANi kaubamajas Tokyos, Healis Londonis, Thomas Brownis Iirimaal jne. Haberi sõnul kaunistati eelmisel aastal Chaneli poode nende toodetega. "Nägime seda isegi Dubai kaubanduskeskuses. Loodetavasti on sellel aastal Londoni kõige ikoonilisemad kaubamajad meie toodetega kaunistatud," loodab Haber.

Ta nendib, et need on sellised kliendid, kes tulevad ise nende juurde ehk nendeni on suhteliselt võimatu pääseda. "Näiteks Londoni kõige vingem kaubamaja ütles, et nad on meid kolm aastat vaadanud ja nüüd tulid meie juurde koostööd tegema," märkis Haber. "Seega klassikalisest müügitööst siin ei ole abi, pead olema ise nii silmapaistev, et sinu juurde tullakse."

Haberi sõnul on kõige suurem boonus selle töö juures klient, kes tellib tooteid uuesti. "Nad tulevad igal aastal, suurendavad oma tellimusi ja on väga rahul. See näitab, et oleme õigel teel," nendib ta.

Haberile meeldib oma töö juures ka see, et saab kohe tagasisidet. "Meie saame kohe vastukaja, kui meie töötajad kaunistavad kuuse ära," tõdeb ta. 

Eesti jääb ikka koduks 

Muhumaa Majaka talu on Haberi jaoks parim koht, kus olla. Üha rohkem meeldib talle ka New York. "Meil on seal ka üksikud edasimüüjad, Tiffany näiteks, kes ostis mõned aastad tagasi," sõnas Haber. Nii palju, kui nad on teinud turu-uuringut, siis midagi sellist, nagu nemad pakuvad, seal ei ole. Üks Haberi unistus on müüa oma kaupa veel rohkem Ameerikas ja Hiinas. Praegu näiteks müüb Shishi kaupa Hongkongi suurim kaubamaja. 

Küsimusele, kas on tulnud ka pakkumisi ettevõte ära osta, vastab Haber, et on küll, ja samas on ka Eestis sõpru, kes tahaksid investeerida. "Siiamaani oleme hakkama saanud ja oleme väga uhked selle üle," tõdeb Haber. 

Kõrgem palk on teadlik valik

Mis puudutab Eesti keskmisest kõrgema palga maksmist, siis Haberi sõnul on see teadlik valik. "Kui inimene teeb head tööd, siis maksame ka selle eest head palka ja kindlasti Eesti keskmisest kõrgemat. Seda oleme alati teinud," nendib Haber. 

Kui majandusaasta aruandes on ettevõttel keskmiselt 18 töötajat, siis tegelikult on neid umbes 20-25. "Osa on lapsehoolduspuhkusel. Osa müügiesindajad ei ole iga päev siin tööl ja paljud, kes tegelevad meie messiklientidega ja kellelt ostetakse teenust sisse, ei ela Eestis," selgitab Haber. 

Haberi sõnul ettevõttes kaadrivoolavust praktiliselt ei ole. "1/3 ajast veedab inimene tööl, meie jaoks on oluline, et see aeg oleks meeldiv," sõnas ta. Töötajaid motiveerib Haberi sõnul see, et töö on inspireeriv ja vaheldust pakkuv. Haber tõi näitena, et messidel käiakse koos ja keskkonnavahetus on kindlasti lisandväärtus.