Indrek Neivelt kirjutab oma blogis, et Eesti pensionifondid ei peaks piirduma tasude alandamisega, vaid osa tasudest klientidele tagasi maksma.
- Indrek Neivelt Foto: Veiko Tõkman
„Olin eelmise kümnendi alguses pensionireformi tegemise ajal Hansapanga juht. Hansapank, mida täna tuntakse Swedbanki nime all, sai siis endale rohkem kui pooled pensionikogujad. Kui ma täna sellele reformile tagasi mõtlen, siis tuleb tunnistada, et nii kehva tulemust me ei oodanud. Me ei uskunud, et tootlused nii madalad tulevad,“ kirjutas Neivelt. Ta tunnistas, et põhjusi on palju. Lisaks fondihaldurite oskustele ka muutunud maailm: krooni asemel on euro ja kiire majanduskasv on asendunud paigaltammumisega, samuti on intressi tase eurotsoonis rekordmadalal.
„Fondide haldamise äri maailmas on uue intressi tasemega pidanud kohanema ning teenustasud on oluliselt langenud. Kahjuks mitte Eestis. Tolleaegsete tootluste ja mahtude juures olid fondide teenustasud mõistlikud ja kindlasti ei olnud see siis pankade jaoks suur äri. Pigem ikka vastupidi. Aga juba vähemalt viis-kuus aastat on meie pensionifondide tasud olnud liiga kõrged,“ kirjutas Neivelt.
Ta lisas, et kui vaadata pensionireformi tervikuna, siis pensionikogujad on saanud viletsa tootluse ja ka Eesti majandust on pensionirahad vähe arendanud. „Ainukesed, kellel on läinud vastavalt ootustele, on olnud fondihaldurid. Kuna enamike fondide tootlused on olnud viletsad ning alla ootuste, siis võiksid nende fondide haldurid oma viimase viie aasta jooksul kogutud tasudest suure osa klientidele tagasi maksta. Aluseks võiks võtta näiteks Rootsi samasuguste fondide tasud,“ kirjutas Neivelt.
Loe pikemalt Indrek Neivelti blogist. Indrek Neivelt on pensioniühistu Tuleva kaasasutaja.
Seotud lood
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.