Ratastel impeerium

„Sellise firmaga nimi oli riiulil, teised pakutavad olid igasugused välismaakeelse nimega firmad,“ põhjendab Rainer Palmsaar, miks ta 2006. aasta suvel ostis riiulilt just Impeeriumi-nimelise ettevõtte. „Mul oli kiiresti firmat vaja, et oleks võimalik klientidele arveid väljastada.“

Impeeriumi juht ja omanik Palmsaar möönab, et ta on mõlgutanud mõtet muuta firma ärinime, aga jätnud selle klientide soovitusel siiski tegemata. „Koduleheküljel oleme lisanud firma logo juurde sõna „agroteenused“, sest see on meie põhitegevus. Aga me teeme ka muid asju, näiteks talvel lükkame lund ja suvel niidame teeääri ning hooldame matkaradasid,“ märgib ta.

OÜ Impeerium on kolmel järjestikusel aastal pääsenud Gaselli TOPi, viimati oldi 507. kohal. Ettevõtte käive on nagu mõõdetult kasvanud mitu aastat järjest umbes paarisaja tuhande euro võrra. „Jätkame samas tempos ja küllap me tänavu ületame miljoni piiri,“ prognoosib Palmsaar.

Leidis turul tühja niši

Enne oma firma asutamist töötas Palmsaar seitse aastat erinevatel põllutöömasinatel palgatöötajana. „Tabasin ära, et masinatega teenuse pakkumisel on tulevikku,“ seletab ta. „Kui ma Impeeriumiga alustasin, siis masinateenust kui sellist sisuliselt ei pakutud – põllumeestel olid endil mingid masinad olemas ja nendega nad toimetasid. Mujal maailmas farmeritel üldjuhul masinaparki pole, nad tellivad teenuse sisse. Eks ma sealt eeskuju natuke võtsin.“

Palmsaare kinnitusel on viimasel ajal üksjagu palju konkurente tekkinud. „Meie olime omamoodi teerajajad, nüüd on teised meie tuules agroteenuste turule tulnud,“ nendib ta. „Meie eelis on see, et alustasime teistest varem, meil on turul kindel positsioon paigas.“

Esimestel tegutsemisaastatel müttas Palmsaar üksi, pakkudes teenust traktoriga. „Vaikselt hakkasin pihta, olen masina kaupa uut tehnikat juurde ostnud ning klient kliendi kaupa tegevushaaret laiendanud,“ rõhutab ta.

Impeeriumi masinapargis on koos kärude ja agregaatidega üle 40 seadeldise. „Seitse traktorit, üks silopurustaja, üks teleskooplaadur, üks lägalaotur,“ loetleb Palmsaar. „Masinaid on kümmekond, aga igale masinale käib mingi agregaat taha, kas külvik või käru või niiduk. Lisaks on meil kuus paakautot.“ Firmas on palgal seitse inimest, kiiretel hooajatöödel kasvas mullu inimeste arv kaheteistkümneni.

„Uhke on sellise masinaga sõita"

Palmsaar kibeleb näitama oma kõige uhkemat masinat – tänavu kevadel Saksamaalt ostetud iseliikuvat lägalaoturit. See teeb parajasti tööd Väätsa vallas Piiumetsa külas Väätsa Agro põllul.

„Uhke on sellise masinaga sõita, kabiinis on vaiksem kui mõne mehe sõiduautos,“ kiidab lägalaoturi juht, Raineri vend Margus Palmsaar. Margus on venna firmas töötanud aastaid masinaoperaatorina.

Kaks paakautot veavad vaheldumisi läga põllu veerele, see pumbatakse lägalaoturi paaki ja masin laotab läga põllule laiali. Kusjuures masin teeb ära ka mullatöö, segades läga mulda. Põld on külviks valmis. Tähelepanuväärne on lägalaoturi liikumine – ta sõidab põllul poolviltu, külg ees. Tänu sellele ei sattu masina tagumised rattad esirataste roobastesse ja seega tallab masin põldu vähem.

Rainer Palmsaare sõnul on Impeerium läga veoga ja laotamisega tegelenud kõik need aastad, ent viimasel ajal on sellise teenuse osa käibes oluliselt kasvanud. „Vanasti kogusid lehmalaudad sõnniku hoidlatesse ja tahke sõnnik laotati põllu peale laiali,“ räägib ta. „Uute nüüdisaegsete farmide rajamine – näiteks Väätsa Agrol sai üle-eelmisel aastal Lõõla suurfarm valmis – on tinginud hüppelise vajaduse vedela läga transpordi ja laotuse järele. Ja meie olime õiged mehed õiges kohas, kes spetsiaalse masina ostsid ning hakkasid teenust pakkuma.“

Töö venib hilisõhtusse

Vestluse katkestab Palmsaare telefon. Helistajaks on kusagil põllul masina peal töötav mees, kes tunneb huvi, kas õhtune vahetus tuleb või mitte. „Ikka teeme,“ lubab Palmsaar helistajale ja lõpetab kõne.

„Ilm on praegu ilus, tuleb tööperiood võimalikult pikaks venitada. Vahepeal olid vihmased ilmad, siis ei saanud põllul tööd teha,“ seletab ta. „Kui vaja, istun ise rooli taha, pole mingit probleemi. Olen õhtuti asendanud mehi, kui kellelgi väga vaja töölt varem ära minna.“

Palmsaare sõnul on praegu neil eriti kiire aeg: pärast lägahooaega algab kohe maisikülv ja siis mõne aja pärast hakkavad nad silo tegema. „Ega meil vaba hetke polegi, põllul kestab hooaeg aprillist novembri lõpuni,“ täpsustab ta ja lisab muigvelsui: „Viis-kuus aastat tagasi oli meil aga kõige tõsisem hooaeg hoopis talvel, kui Eestis sadas palju lund ja meie kohus oli teed puhtad hoida.“

OÜ Impeerium omanik unistab

Mul ei ole unistusi ega väga suuri laienemismõtteid. Tasapisi tuleb kogu aeg osta masinaid juurde ja asendada vanem tehnika uue vastu, see on loogiline. Usun, et oleme viie aasta pärast jätkuvalt kindlal positsioonil agroteenuste turul.

Masinateenuse pakkuja kolm soovitust

Ole teistest samm ees. Kui sa tahad pakkuda masinateenust, peab sul olema tipptasemel tehnika. Et olla turul konkurentsis, peab sinu masinapark olema alati teistest veidi parem. Kui sul on kvaliteetsed masinad, on tunduvalt lihtsam teenust müüa. Miks peaks klient masinateenust ostma, kui ta ei saa head teenust?

Töö olgu mokkamööda. Tegele sellega, mida sa oskad ja mis sind huvitab. Ei kujuta hästi ette, et IT-mees ostaks äkki traktori ja hakkaks põldu kündma, nii nagu mina ei hakka kunagi IT-meheks. Mind ja meie töömehi on elu aeg huvitanud tehnika. Meile meeldib tipptasemel tehnikaga erinevaid agroteenuseid osutada.

Ära karda vastu näppe saada. Eksivad rängalt need, kes arvavad, et tasub vaid firma teha ja hakkadki kohe jubedalt raha teenima. Tulemuseni on minna pikk tee ja vastu näppe saad päris tihti. Näiteks võib mõni klient arvete maksmisega viivitada. Meie tegeleme tehnikaga ja tehnika kipub lagunema. Pisiprobleemidest saame ise jagu, samuti teeme hoolduse ise. Selleks on meil Mäos üüritud kaarhall. Suuremate tehniliste probleemide puhul kutsume esindusest spetsialisti appi.

Pane tähele

* Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.

* Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2012, 2013 ja 2014. 2012. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2012-2014 kasvama käive ja kasum vähemalt 50%.

* TOPi jõudis tänavu 1036 ettevõtet.

Gaselliliikumist toetavad LHV ja Markit.