Homse Äriplaani eel: mosaiik esinejatest

Kuidas poliitikas kaasalöömine ettevõtete edule või mitteedule kaasa aitas ning miks ei tohi inimestega halvasti ümber käia, räägib Karli Lambot augustis ilmunud intervjuus.

Eve Kirs, mitme kaubanduskeskuse omanik, tõdeb, et Eesti arengu tagaks investeerimine infrastruktuuri – see on see, mis hoiab maapiirkondades elu. Ühtlasi garanteerib Eve Kirs, et tuleva aasta kevadel avatavas värske hinguse saavas moderniseeritud Balti jaama turul on oodatud kauplema ka memmed-taadid oma koduaiasaadustega – et rikastada kaubavalikut ning väärtustada Eesti toorainet ning väikeettevõtlust.

 

Jüri Vips on staažikas ettevõtja kes oma intervjuus toob välja võrdlused tänase ja 25 aasta taguse Eesti ettevõtluskeskkonna vahel – niisama labidaga vehkimine meid unistatud viie rikkaima Euroopa riigi staatusesse ei vii. Ettevõtluse arengu võti on intellektuaalne vara, mis ei ole seotud füüsilise keskkonnaga. Riigi alustala on maksumaksja, keskklass. Aga keskklassi on Eestis väga vähe. Kuhu keskklass kadunud on, räägib Jüri Vips intervjuus lähemalt.

Ettevõtjad võtavad oma nõukogu liialt kergekäeliselt, see on nice to have asi, millega silma paista. Hannes Lilp räägib intervjuus, kuidas nemad ostsid enda ettevõtte nõukogu esimehe Norrast ning kuidas see silmapilkselt neile turgudel uksi avama hakkas.

Eesti suurim regionaalpoliitiline viga on see, et noortel ei ole maal huvitavat tööd. Noori, kes lõpetavad ülikooli ja kolivad tagasi kodukohta, jääb üha vähemaks. Raul Kirjanen, 2015. aasta ärimees tõdeb, et nemad täidavad Graanul Investis positsioone koolituse abil – kui turul ei ole pakkuda valmis spetsialisti, siis nemad näevad inimeses potentsiaali ja panevad selle oma kasuks tööle.

„Mina ei tegele põhimõtteliselt ettevõtlusega, kus ei ole võimalik töötajale väärikat palka maksta!“ lajatab täie enesekindlusega Hugo Osula. Lõpuks saavad otsustavaks ikkagi inimesed – ettevõtte edu tagab omavaheline keemia, hea keskkond.

Kuidas on tegutseda Eestis, kui Eesti ei ole sinu kodumaa. Mida tegi Adcash õigesti, et võitis mulluse TOP 100 edetabeli. Thomas Padovani juhitud Adcashi kasv jätkub hoogsalt – viimase 12 kuu jooksul on värvatud rohkem kui sada uut töötajat ja just nende nutikate inimestega ehitatakse koos tulevikku.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal leiab, et mida varem riigifirmad hakkavad börsile jõudma, seda parem. Ministeeriumis lähtutakse seisukohast, et neis kohtades, kus turg toimib tõrgeteta, on riik regulaator ja tellija, seega riik ei pea olema osaline konkurentsi hoidmises.

Viljar Arakas hindab kõrgelt Eesti kommertspankade analüüse Eesti majanduskeskkonna kohta, see aitab ennustada lähitulevikku ning hoida asjadel kätt pulsil. Samas ennustab Arakas juunikuises intervjuus, et 2017. aasta ei oota Eesti ega ka maailma majanduses ees ei midagi ootamatut – oodata on pigem külgsuunas liikumist, palgasurve jätkub, töötajaid on jätkuvalt raske leida ja inflatsioon on madal.

Igaüks meist on Eesti turundaja alates sellest hetkest, kui lahkume riigipiiridest, ütleb Priit Alamäe. Me peaksime ühise rusikana väljaspool Eestits koostööd tegema ja arendama teadlikku majandusdiplomaatiat. See on see, mis aitab riigil tervikuna edukaks saada.

Aku Sorainen leiab, et Eestis on käes tagumine aeg hakata pöörama rõhku kutse- ja rakenduskõrgharidusele. Meil on liiga vähe häid keskastme- ja oskusspetsialiste. Tuleks olla uhke selle üle, kui oled tipptegija oma valdkonnas. Olgu valdkonnaks mis iganes. Nii saab küsida oma töö eest õiglast hinda, ütleb regiooni suurimaks advokaadibürooks kasvanud Soraineni asutaja ja partner.

Me saame liiga vähe palka, tõdeb Jüri Mõis. 1000 eurot ei ole palju. Peaks vaatama ringi, kuidas tsivilisatsioon elab. Üks pere peaks saama vabalt 1000 eurot kulutada ja nii kaua kui meil seda ei ole, ei ole mõtet rääkida, et saame liiga palju palka.