Äriplaan 2017: tootlikkus, tootlikkus, tootlikkus

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal ja Eesti Panga president Ardo Hansson, kes andsid enne ettevõtjate sõnavõtte üldisema pildi Euroopa ja Eesti majanduse olukorrast, olid ühel meelel, et tootlikkust saab kasvatada natuke siin ja natuke seal, kuid pole ühte sektorit või suurt projekti, millele keskendumine tooks hüppelise muutuse. „Meil ei ole ühtegi valdkonda, kus oleks suuri tegematajätmisi,“ sõnas Hansson. See tähendab, et igal pool tuleb leida võimalusi olla natuke tublim, natuke tootlikum.

Hansson nentis, et kui me Eestis räägime praegu 8protsendilisest reaalsest palgakasvust, siis euroalal vaid paariprotsendilisest. Töövõtjale on asjade seis rõõmustav, aga tööandjad maadlevad iga päev sellega, kuidas ses olukorras piisavalt tootlikkust kasvatada. Siiski pole Hansson pessimistlik ja toob välja, et keskpanga prognoosid näevad ette pigem pehmet maandumist, kus tootlikkus hakkab kasvama ja palgakasv muutub tagasihoidlikumaks – tekib parem tasakaal. „Põhirõhk peab minema tootlikkuse kasvatamise peale. Investeeringud juba on Eestis kõrged nii era- kui ka riigisektoris,“ märkis Hansson.

„Kui tahame jõuda majanduse järgmisesse liigasse, siis riigil peaks olema hästi suur rõhk tootlikkuse kasvatamisel,“ sekundeeris ka Michal. Iga sektoriga tuleb ministri sõnul rääkida eraldi ja parandada üldist majanduskeskkonda. Tootlikkuse kasv peaks olema läbiv, ei pea otsima ühte päästvat valdkonda. Prioriteetsed sektorid on Michali sõnul tööstus, energeetika ja ehitus, veondus, IT- ja äriteenused.

Kasv ei tule iseenesest

Mullu Äripäeva poolt aasta ärimeheks valitud Graanul Investi suuromanik Raul Kirjanen ütles, et tootmise lisandväärtuse kasv tuleb ainult läbi suurte investeeringute, mis nõuavad pikaajalist strateegiat. Tarvis on uusi tehnoloogiaid ja kõrget automatiseeritust. „Kasv ei tule iseenesest ega juhuslikult. Kasvu taga on pikaajalised jätkusuutlikud investeeringud,“ sõnas ettevõtja.

„Suured tööstusinvesteeringud nõuavad riigi poolt väga pikka konsensuslikku arusaama, et keskkonda ei saa jooksu pealt muuta,“ pani Kirjanen poliitikutele südamele. „Elektrituru seaduse ümber tekkinud poliitiline ebastabiilsus puiduturuga seonduvalt on suunanud kõik meie uued tootmisinvesteeringud Eestist välja,“ tõi Kirjanen näite oma ettevõtte kogemusest.

Kirjanen avaldas muu hulgas nördimust, et poliitikud saavad eri sektorite ettevõtjatelt küll pidevalt ettepanekuid, kuid nende elluviimine on nadi. Selle ja veel mõningase kriitika peale nentis minister Michal, et riigi juhtimine pole paraku ühe kangiga teerull.

"Kui oleks ainult majandusminister valitsuses, oleks palju lihtsam. Aga ärge nii mustaks ka lage värvige, kõik on tegelikult ju enam-vähem," sõnas Michal, kes pole ilmselgelt suu peale kukkunud. Ja võib nentida, et on tõesti enam-vähem, sest erinevalt paari aasta tagusest Äriplaani konverentsist, kus poliitikud said palju kriitikanooli, oli sel aastal kriitika valitsejate suunal üpris napp. Keskenduti rohkem sellele, mida koostöös ära teha.

„Welcome to Estonia põhiteema on konkurentsivõime vähenemine,“ nentis ABC Grupi omanik Jüri Vips Eesti ettevõtluse väljakutsete kohta. Ta tõi välja, et konkurentsivõimet varitsevad ohud on üleinvesteerimine madala tootlusega varadesse, tööjõukulude kiire kasv ja seeläbi efektiivsuse vähenemine ning arendustööde liigne aeglus. Vips tõi välja, et investeerida tasub arendusse. See tähendab edukat rahvusvahelist meeskonda, tehnoloogiat ja tarkvara ning konservatiivselt ka kinnisvara ning inventari. Samuti on mõistlik valmis olla majandusolukorra halvenemiseks ja suurendada reserve.

Kaubanduskinnisvaraga tegeleva Astri grupi aktsionäri Eve Kirsi sõnul võib Eesti peamisteks nõrkusteks pidada kvalifitseeritud tööjõu puudust, toodete ja teenuste vähest rahvusvahelist konkurentsvõimet ning majanduskasvu liigset toetumist sisenõudlusele. „Eesti eesmärk võiks olla väärtuspõhise majanduse loomine, millele aitab kaasa tootearendus, väärtusahela pikendamine ning mida toetab elanikkonna haridustaseme tõstmine ja rahvastiku vähenemise pidurdamine,“ märkis ta.

Ettevõtluses peaksime Kirsi hinnangul vältima tööjõumahukaid ning odavat tööjõudu vajavaid tegevusalasid ning keskenduma just teaduspõhistele aladele.

Appi tuleb tehisintellekt

Soraineni advokaadibüroo partner Aku Sorainen rääkis enda valdkonna tootlikkuse kohta, et ajaliselt järjest rohkem töötamine pole lahendus ja meil on siiski pigem Põhjamaine töökultuur. Ta tõi välja, et üks viis tootlikkust kasvatada saab olema tehisintellekt, mida juba mõningates advokaadibüroodes kasutatakse. Teine asi on see, et ühe inimese pädevus peab järjest laienema. See tähendab, et kui meil oli periood, kus eelistati tugevat spetsialiseerumist, nii et üks inimene on ühe valdkonna tippspetsialist, siis nüüd peab vaatama, kuidas inimesed saaksid laiema kompetentsi. „Et poleks nii, et ühes toas on tiim ülekoormatud ja teises toas inimestel parasjagu tööd napib,“ märkis ta.

Ettevõtja Jüri Mõisa sõnul pole üldiseks pessimismiks põhjust. „Pole põhjust pead liiva alla peita ja uueks majanduskriisiks valmistuda,“ soovitas Mõis. „Pange rahulikult edasi,“ kutsus ta üles ja lisas, et kiiremas tempos.

Etalon Varahalduse aktsionär Mikk Talpsepp ütles, et väike ettevaatlikkus on siiski hea. „Ettevõtja saab vaadata oma eriti ambitsioonikad plaanid üle ja võib-olla sutsu olla valmis ka negatiivseteks arenguteks, mis võivad, aga ei pruugi aset leida,“ sõnas ta. „Ärge võimendage oma tegemisi üle, aga olge siiski ambitsioonikad,“ võttis Talpsepp kokku.

Prognoos

Milline tuleb aasta 2017 majanduses?

Euroopat iseloomustab poliitiline ebakindlus, mis kajastub nii majanduse hetkeseisus kui ka väljavaates.Eesti jaoks olulised välisturud kasvavad järgmisel aastal tagasihoidlikult.Eesti majanduskasv ei seisa vähese sisenõudluse taga.Majanduskasvu kiirenemine sõltub ettevõtete konkurentsivõimest välisturgudel.Ettevõtete konkurentsivõime ja tootmispotentsiaal vajavad majanduspoliitika tuge.Palku jäävad survestama kahanev tööealine elanikkond ja asjaolu, et majandus muutub tööjõukesksemaks.Turg sunnib üha jõulisemalt lõpetama odavamal tööjõul põhinevaid ärimudeleid.Ülemäärane surve väikese tootlikkusega ettevõtetele, mida muu hulgas võib põhjustada alampalga liiga jõuline kasv, võib tööpuudust suurendada ja majanduse pikaajalist kasvuväljavaadet kahjustada.Allikas: Eesti Panga president Ardo Hansson

Ideid Taavi Rõivasele

Mida teeksite kiiresti ära, kui oleksite peaminister?

Valik vastuseid Äriplaan 2017 konverentsi esinejatelt.

Thomas Padovani: „Pakuks maksusoodustusi rahvusvahelistele korporatsioonidele, et nad asuksid ümber Eestisse.“

Hugo Osula: „Looksin haridusministeeriumi juurde olulise sõnaõigusega ettevõtjatest nõukoja Eestis antava hariduse ümberkorraldamiseks vastavalt ettevõtluse ja majanduse perspektiivseid vajadusi arvestades.“

Raul Kirjanen: „Vajutaks kiirelt pidurit riigikapitalismile. Riigiettevõtted, mis ei täida strateegilisi eesmärke, tuleks kas müüa või viia börsile. Saadud raha tuleks investeerida konkreetsete põhimõtete järgi ja riik ei peaks investeerima mitte ettevõtlusse, vaid majandus- ja elukeskkonda: haridusse, teadusse, infrastruktuuri, tervishoidu.“

Karli Lambot: “Seisaksin selle eest, et igasugust, sh varanduslikku ebavõrdsust leevendaksime võrreldes senisega hoopis julgemalt ja tugevamalt. Kapitalistidel tuleb lasta joosta nii kiiresti, kui nad vähegi suudavad, kuid mahajääjaid tuleb rohkem järele aidata. Kuid ebavõrdsus ei ole ainult majanduslik, meil on hulk sotsiaalseid gruppe ja vähemusi, kes tunnevad end rohkem või vähem tõrjutuna. Leevendada tuleb soolist, rahvuslikku, ealist, seksuaalsest orientatsioonist jms tulenevat ebavõrdsust. Tugevas ühiskonnas hoiavad kodanikud kokku ja toetavad üksteist.“

Viljar Arakas: „Ehitaks kiirendatud korras välja minimaalselt kolmerealise, suuremates liiklussõlmedes pigem neljarealise Tallinna–Tartu/Pärnu/Narva maantee. Selleks emiteeriks riigivõlakirju, kasutades ära pretsedenditult soodsat olukorda riiklike võlakirjade turul, sealhulgas Euroopa Keskpanga tugiostud. Laitmatus korras taristu on majanduskasvu selge eeldus.“

Eve Kirs: „Teadlikuma ja sihipärasema Euroopa rahade kasutamise tulevase pikaajalise majanduskasvu mootorina. Eesmärgiga, et rahastamisotsused ei sõltuks mitte taotlejate esitlus- ja veenmisoskustest või poliitilisest kuuluvusest, vaid oleksid suunatud projektidesse, mis aitavad kaasa Eesti kui terviku arengu- ja konkurentsivõimele.“

Jüri Mõis: „Käivitaks üksikisiku maksureformi, et jõukus tähendaks ka suuremate maksude maksmist. Märksõnadeks elatusmiinimumi tulumaksuvabastus, progresseeruv maksuskaala, sotsiaalmaks töötasu koosseisu, mittepalgasaajate tulude osaline sotsiaalmaksustamine. Reform on vajalik ühiskonnaliikmete suurema solidaarsuse saavutamiseks. Sisemise rahu kaitsmiseks, nagu kirjutatakse põhiseaduses.“

Allikas: Äriplaan 2017 konverents